Kuigi üleeile läbi läinud umbusaldushääletus Euroopa Liidu eesistujamaa Tšehhi peaministrile Mirek Topolánekile tuli ühenduse jaoks äärmiselt halval ajal, jäi valitsusjuht ise väga enesekindlaks.
Tšehhide sisekriis kõigutab Euroopa Liidu usaldust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaid päev pärast umbusaldushääletust kritiseeris Topolánek eile Euroopa Liidu eesistujamaa juhina Euroopa Parlamendis esinedes Ameerika Ühendriike, nimetades sealset majanduse elavdamise paketti põrguteeks. President Barack Obama valitsuse plaanid pankade väljaostmiseks ja finantssektori turgutamiseks kõigutavad Topoláneki väitel ülemaailmse rahandusturu stabiilsust.
Kuigi Topoláneki julged avaldused tulid üllatusena ka paljudele kõrgetele ELi ametnikele, on suured Euroopa riigid enne Londonis 2. aprillil toimuvat G20 riikide kohtumist USA suurte valitsuskulutuste suhtes kriitiliselt meelestatud ja ka Euroopa Liit otsustas ülemkogul raha kulutamist mitte suurendada.
Kohtub peatselt Obamaga
Paljud analüütikud Prahas väitsid, et Topoláneki väljaütlemise põhjuseks oli siiski teisipäevaõhtune umbusaldushääletus ning soov end ka pärast valitsuse kokkukukkumist endiselt olulisena näidata, kirjutas ajaleht New York Times. ELi eesistujana tuleb Topolánekil muu hulgas 5. aprillil Prahas vastu võtta ka Obama.
Tšehhide umbusaldusavaldus tekitas kogu ühenduses tõsist muret hoolimata sellest, et Euroopa Komisjon väljastas kohe teate, milles kinnitas oma toetust ja usku tšehhidesse, vahendas AFP.
Saksa ajalehe Süddeutsche Zeitung sõnul levis pärast umbusaldusavaldust Brüsselis arvamus, et Topolánek on vaevalt enam võimeline täitma oma peamist ülesannet – 27 liikmesriigi ühendamist. Väidetavalt pole Tšehhi peaminister ka siiani ELile üleliia palju aega pühendanud, kuna kodune parteikähmlus vajas lahendamist.
Põhjus, miks Topolánekile umbusaldust avaldati, oli opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide sõnul asjaolu, et tema valitsusel pole ELi ega majanduskriisi suhtes selget seisukohta ning Tšehhi valitsus on Euroopa Liidule häbiks, kirjutas EUobserver.
Tšehhi pole näiteks siiani suutnud vastu võtta Lissaboni lepet, mille peavad ratifitseerima kõik Euroopa riigid, ja valitsuse kukkumine ei suurenda selle vastuvõtmise tõenäosust.
«Nüüd ei ole Iirimaa ainsana see, kes tõenäoliselt Lissaboni lepet ei ratifitseeri,» kommenteeris pessimistlikult Briti liberaal Graham Watson eilsel Euroopa Parlamendi istungil. Lissaboni lepe kaotaks muu hulgas ka praegusel kujul liidu eesistuja, kes võiks samal ajal olla oma riigi valitsusjuht.
Süddeutsche Zeitung laiendas tšehhide valitsuse kukkumise kogu Ida-Euroopale ning tõmbas paralleele Ungari ja Läti hiljutiste valitsuskriisidega.
Napp umbusaldus
«See juhtum näitab, kuidas parteipoliitiline egoism praegu Kesk- ja Ida-Euroopa poliitilist arengut pidurdab,» kirjutas ajaleht, kus ilmunud kommentaari järgi on muidugi ka Berliinis närviajavaid tülisid, kuid see pole võrreldav Ida-Euroopaga.
Topolánek kaotas parlamendis napilt – tema vastu hääletas Tšehhi parlamendi 200st saadikust 101, poolt oli 96. Valitsusliidust otsustasid neli saadikut leeri vahetada, mis saigi koos sotsiaaldemokraatide ja kommunistide opositsiooni häältega peaministrile saatuslikuks. Topolánek on varem üle elanud neli umbusaldushääletust.
Topolánek jäi umbusaldusavaldusest hoolimata rahulikuks ja leidis eile, et ta peaks sellest hoolimata juhtima ka ükskõik millist uut valitsust ning tema partei lükkab tagasi kõik teised kandidaadid.
Ajalehe Hospodářské noviny eilses numbris ütles taganema sunnitud peaminister, et keegi rivaalidest võiks võimule pääseda vaid juhul, kui nad sõlmivad liidu kommunistidega, kes pole Tšehhi sisepoliitikas esiplaanile pääsenud pärast 1989. aasta murrangut, vahendas Reuters.
Tšehhi järgmise peaministri saab nimetada vaid president Vaclav Klaus ning kuni tema pole otsust teinud, jätkab kohustuste täitmist Topoláneki paremtsentristlik kabinet.
«See saab olema närvide mäng Topoláneki, Klausi ja [sotsiaaldemokraatide liidri] Jiří Paroubeki vahel selle üle, kes saab õiguse uue valitsuse moodustamiseks,» selgitas Praha Karli ülikooli politoloogia lektor Jan Kubáček. «Mõlemad parteid võivad tõenäoliselt kokku leppida varajastes valimistes sügisel,» arvas ta.