Eesti jätkas tõusu maailma IT-tipu suunas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Maailma Majandusfoorumi (WEF) värskest edetabelist selgub, et kõige paremini kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat Taani ja Rootsi. Eesti asub pingereas parima Ida-Euroopa riigina 18. kohal, edestades napilt Prantsusmaad ja Saksamaad.


Nagu mullugi, on endiselt maailma kõige võrgustatum majandus Taanis, sellele järgnevad Rootsi, USA ja Singapur. Eesti on eelmise aastaga võrreldes tõusnud kahe koha võrra, ka indeks on aastaga pisut tõusnud, see on sama suur kui Jaapanil.



Endise idabloki riikidest teisel kohal olev Sloveenia on aga üldtabelis Eestist 13 positsiooni tagapool. Leedu on tabelis 35. ja Läti 48. real, Venemaa 74. Kokku vaatleb raport 134 riiki.


Globaalse infotehnoloogia raportis reastatakse riike nende konkurentsivõime ja arengu järgi digitaalmaailmas. WEF koostab edetabelit juba seitsmendat aastat.



Aruanne rõhutab hea põhihariduse, kõrge tehnoloogilise valmiduse ja innovatsiooni olulisust möödapääsmatute mootoritena ülemaailmsest majanduskriisist ülesaamisel.



Ajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa sõnul joonistub WEFi edetabelis hästi välja kuvand Eestist kui ägeda e-teenuste valikuga riigist, kus kõike saab netis teha ja kus rahvas tahab seal ka kõike teha.



«On arvutid, on mobiilteenused, on väga hea netiühendus,» ütles Roonemaa eile Postimehele. «Kui rääkida negatiivsetest külgedest, siis kindlasti on põhjendatud madal koht IT-valdkonna ettevõtete, ülikoolide ja teiste institutsioonide omavahelises koostöös ning samuti napib Eestis teadlasi ja insenere.»



Selleks, et Eesti tulevikus näiteks end maailmas esikümnesse rebiks, on tema arvates vaja täita kaks eeldust.



«Me ei tohi anda järele seal, kus me praegu oleme tugevad,» tõi Roonemaa välja esimesena. «Kuna meil on paljud suured ja olulised asjad juba ära tehtud, tähendab edasiliikumine suuri projekte, mis nõuavad palju koostööd.»



«Teise eeldusena on vaja leevendada Eesti IT-sektori suurt muret ehk spetsialistide vähesust,» lisas Roonemaa.



«On räägitud välismaalt professorite sissetoomisest, kuid see on pika vinnaga projekt. Lühiajaliselt see suurt hüpet kaasa ei too,» märkis tehnoloogiaajakirja peatoimetaja. «Nii et on vaja teha väga palju tööd, et edasi liikuda.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles