Sel nädalal näitab NATO veebikanal
viieosalist sarja «Taking the Fight to the Taliban» (e.k «Võitluse Talibani juurde viimine» - toim), kus mässulistega võitlevad Lõuna-Afganistanis Helmandis teenivad Eesti kaitseväelased. Viimases osas üritavad Talibani võitlejad eestlastele tagasilöömise eest kätte maksta.
Üksuse juurde on toodud just neli väga raskelt vigastatud kohalikku. Umbes 15 minutit varem käis kaks pauku. Eelmisel päeval tagasi löödud Taliban on öösel Afganistani politsei kontrollpunkti lähedusse pannud mitu isevalmistatud teeäärset pommi. Lootuses, et nende otsa sõidavad kas lahkuvad Eesti sõdurid või siis kohalikud politseinikud, ohvriks langesid aga tsiviilisikud.
Kaheksa tsiviilisikut on surnud. Neljast sõjaväemeedikute juurde toodud tõsiselt vigastatust kaks on lapsed. Kohapeal antakse neile parim võimalik esmaabi ja kutsutakse kopter, mis viib nad edasi Camp Bastioni välihaiglasse.
Talibani hingel on 80 protsendi selles konfliktis hukkuvate tsiviilisikute eludest, sest nad paigaldavad isevalmistatud teeäärseid pomme ega püüa oma võitluses süütuid kõrvalseisjaid säästa. Antud juhul selgub, et taliibid paigaldasid pommi igale võimalikule teele, mida mööda võinuks Eesti sõdurid kontrollipunktist ära minna. Neid teid kasutavad ka kohalikud ning üks pommidest lõhkes hommikul kohalikke tööle viinud mikrobussi all.
Videol näidatava afgaani poisi alakõhus on suur šrapnellitükk. Hiljem ta suri.
Üsna peagi jõuavad sündmuspaigale nii ameeriklaste Black Hawk kui brittide Sea Kingi helikopter. Haavatasaanud tsiviilisikud pannakse nendele ja viiakse otse Camp Bastioni välihaiglasse.
Seejärel valmistuvad sõdurid naasma oma baasi, mis asub Helmandi provintsi eeslinnas Lashkar Gah' eeslinnas.
Kapral Michael Jefcoate võtab operatsiooni kokku ja leiab, et see läks päris hästi - saavutati enam-vähem see, mille pärast tuldi.
Mõni päev hiljem intervjueerib NATO TV ajakirjanik Josh Fortune kolonelleitnant Doug Chalmersit, kes vastutab selle lahinggrupi eest, millesse kuulub ka Eesti kompanii. Chalmersi sõnul suutsid eestlased rikkuda ära vaenlase kommunikatsioonikanali, mis kujutas endast ohtu Lashkar Gah'le. «Pärast seda on ohuhinnangud alla läinud,» märgib ta, nentides samas, et pidev suitsiidirünnakute oht on siiski jätkuvalt alles.
Chalmers ei jäta kiitmata ka Eesti sõdureid. «Kõigist minu juhtimise all olevatest kompaniidest on eestlased osutunud omavahel väga kokku hoidvaks kambaks, nad on väga hästi varustatud ning nad on tõenäoliselt kõige mobiilsem üksus, mis mul on,» räägib ta. «Pean tunnistama, et nendega töötamine on olnud tõeline rõõm.»
Lõpetuseks tõdeb Fortune, et kuigi eestlastel on Afganistanis vähem kui 150 sõdurit, on nende panus Helmandis märkimisväärne.