Venemaa kavatseb arktilises tsoonis moodustada väegrupeeringu sõjalise julgeoleku tagamiseks, seda näeb ette riikliku Arktika-poliitika strateegia aastani 2020.
Venemaa moodustab väegrupeeringu Arktika kaitsmiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dokument võeti vastu eelmisel aastal ning avaldati nüüd Venemaa Julgeolekunõukogu võrguküljel.
«Sõjalise julgeoleku, riigipiiri kaitse ja valve vallas tuleb luua eri liiki vägedest, eeskätt piirivalvejõududest, grupeering Venemaa arktilises tsoonis, tagamaks seal sõjalist julgeolekut erinevates sõjalis-poliitilistes tingimustes,» on öeldud dokumendis.
Strateegia näeb ette ka «Föderaalse Julgeolekuteenistuse piirivalve aktiivselt toimiva süsteemi loomist», viidates KGB mantlipärija soovile piirkonnas oma võimu kindlustada.
«Põhjapoolus hakkab kuumaks kohaks muutuma,» kirjutas ajaleht Kommersant reedel. Julgeolekunõukogu pressiesindaja keeldus esialgu kommentaaridest.
Strateegia kohaselt peab Arktikast saama ajavahemikus 2016-2020 Venemaa «juhtiv strateegiline ressursside tugipunkt».
Teadlaste sõnul võimaldab kliimasoojenemine uurida Arktika loodusvarasid, nii et oodata on Arktikaga piirnevate riikide võidujooksu loodusvararikka piirkonna hõivamiseks.
Viis Arktikaga piirnevat riiki - USA, Kanada, Norra, Taani ja Venemaa - vaidlevad osa piirkondade suveräänsuse üle. Hinnanguliselt on seal avastamata umbes 90 miljardit barrelit naftat.
Vene teadlased asetasid mullu Põhjapooluse alla ookeani põhja Vene lipu, sümboliseerimaks Moskva territoriaalseid ambitsioone selles piirkonnas.