«Vladimir Putini mentaliteet vormus 1970ndatel ja 1960ndate lõpus, kui ta läks vabatahtlikuna KGBsse tööle,» analüüsis Venemaa presidendi kujunemislugu Lennart Meri konverentsil rääkinud vene kirjanik Natalja Gevorkjan.
Vene kirjanik: Putin on kindel, et on tulnud igaveseks
/nginx/o/2016/05/24/5429389t1hdf2f.jpg)
25. aprill 2015, 12:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pariisis elava Gevorkjani hinnangul avaldasid noore Putini maailmavaatele jäädavat mõju tolle aja Nõukogude ühiskonnas levinud klišeed ja valed, mida oli võimatu ignoreerida. «Kõik riigid teisel pool raudset eesriiet on kurjad, Ameerika on peavaenlane. Samamoodi oli kogu Putini põlvkonnaga – uudised, lehed, televisioon; kõik need mõjutasid.»
Lisaks mängis naise sõnul rolli, et tulevane president ei pärinenud teps mitte intellektuaalide perekonnast. «Tema kasvukeskkond ei olnud huvitatud Solženitsõni lugemisest või põrandaalusest kirjandusest.»
Naine kirjeldas Putinit kui meest, kes tahab maailma tuua tagasi 20. sajandi reeglitesse. «Aga Lääs ja ka osa venelasi elab 21. sajandis,» nentis ta. Ühtlasi peab Putin end tema sõnul targemaks, tugevamaks ja populaarsemaks kui ükski lääneriikide liider. «Ta on kindel, et on tulnud igaveseks – see on tema üks eeliseid lääne juhtide ees.»
Samas jutustas Putiniga 15 aastat tagasi isiklikult kohtunud naine, et presidendile meeldib läänelik elustiil. «Sellepärast meil ongi nii veider riik nüüd Venemaal. Ma olen rääkinud endiste KGBlastega, et mida nad tahavad sellest elust. Nad on vastanud: tahame võimu nagu enne 1990ndaid, aga nii, et saaks osta viina igal ajal ja igast kohast. Niimoodi meil nüüd ongi!»