Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president François Hollande pöördusid täna ühiselt Strasbourgis Euroopa Parlamendi poole, nõudes Euroopalt suuremat koostööd selle ees seisvate väljakutsete lahendamiseks.
Esmalt võttis sõna Hollande, kes tuletas meelde, et 25 aastat tagasi peaaegu samal päeval võtsid eurosaadikute ees sõna toonane Prantsuse president François Mitterrand ja Saksa liidukantsler Helmut Kohl. Enne tänast Hollande´i ja Merkeli ühispöördumist oli tegu ainsa omataolise pöördumisega.
«Euroopas on uued draamad, mis tähendavad meile uusi väljakutseid,» ütles Hollande, kes tuletas meelde, et Euroopa on erinevate kriiside kütkeis olnud juba aastaid alates finantskriisi puhkemisest ja sellest tingitud sotsiaalkriisi.
Prantsuse riigipea sõnul seisab Euroopa praegu silmitsi aga humanitaar- ja julgeolekukriisiga. «Me peame hirmuga toime tulema, aga me ei saa lasta hirmul domineerida, sest see takistab meid,» märkis Hollande, kelle sõnul ei tohi pead liiva alla peita, kui maailmas leiavad aset olulised sündmused. «Me ei saa jõuetult olukorda pealt vaadata.»
Hollande´i arvates reageeris Euroopa põgenikekriisile liiga aeglaselt, hoomamata tragöödia ulatust Lähis-Idas ja Aafrikas, mis tähendas, et ei mõistetud selle mõju Euroopa jaoks. Prantsuse riigipea märkis, et Euroopa pole abivajajaid piisavalt aidanud. Nüüd tuleb asüülitaotlejad Euroopa riikide vahel ümber jaotada, märkis Hollande, lisades, et plaan tuleb ellu viia võimalikult kiiresti.
Hollande ütles Süürias jätkuvale konfliktile viidates, et Euroopa peab olema järjekindel ning vastasseis seal mõjutab kaua Lähis-Ida. «See, mis toimub Süürias, puudutab Euroopat, see, mis seal toimub, määrab pikaks ajaks tasakaalu kogu regioonis,» märkis ta, nimetades Süüria presidendi Bashar al-Assadit mõrtsukaks.
Hollande hoiatas sõja laienemise eest, kui Süürias otsustavalt ei tegutseta ning sunniitide ja šiiitide vastasseisu ei suudeta lahendada. «Ärge arvake, et me oleme kaitstud,» lisas president, kelle sõnul võib taoline totaalne konflikt laieneda ka Euroopa territooriumile.
Ka kutsus Hollande üles näitama solidaarsust Aafrika riikide suhtes. Et aafriklased jääksid Aafrikasse, tuleb seal luua vastavad tingimused, märkis riigipea.
Hollandi sõnul peavad ELi liikmesriigid jääma ühtseks, et lahendada põgenikeküsimus ja Euroopa ühisraha euro ees seisvad väljakutsed nagu ka teised kriisid, millega ühendus silmitsi seisab. «Me ei vaja vähem, vaid rohkem Euroopat,» ütles Hollande, kelle sõnul saab luua ainult üheskoos.
Hollande kritiseeris ka natsionalismi tõusu Euroopas, märkides, et see on hukule määratud ja lootusetu. Samuti kutsus Hollande üles lahendama kliimaküsimusi eelseisval Pariisi kliimakonverentsil ning toetama raskustesse sattunud Euroopa põllumajandustootjaid.
Mõnevõrra lühema kõnega esines Merkel, kes rõhutas koostegutsemise ja sallivuse tähtsust. Liidukantsler peatus kõige kauem põgenikekriisil. «See katsumus on ajalooliselt enneolematu,» ütles Merkel.
Tema sõnul tuleb tagada inimestele inimväärikas elu nende enda koduriikides, nimetades seda nii Euroopa kui ka kogu maailma ees seisvaks ülesandeks. «Kogu Euroopal on vaja otsustavalt tegutseda, ainult nii on võimalik see kriis lahendada.»
«Kui me tahame summutada pagulaste voogu, siis meil on vaja tegutseda seal, kus on selle voo põhjused ja meil on vaja kannatust,» jätkas Merkel, kelle sõnul ei saa Euroopa ennast lahti siduda globaalsetest arengutest. Enda sulgemine ja isoleerimine internetiajastul on illusioon, see ei lahenda ühtegi probleemi, vaid esile kerkivad uued ja tõsised probleemid, ütles Merkel.
Merkel osutas vajadusele nn majandusmigrandid tagasi nende kodumaale saata. «Keegi ei lahku kodust kerge südamega, isegi kui põhjused on majanduslikud. Aga neile me peame ütlema, et nad ei saa meie juurde jääda,» ütles Merkel, kes kutsus üles kohtema kõiki aupaklikult vaatamata sellele, kas neil on õigus Euroopasse jääda või mitte.
«Me ei tohi pagulasküsimuses jälle sulguda rahvuspiiridesse, hoopis vastupidi. Just praegu on meil vaja rohkem Euroopat,» märkis liidukantsler, kes kutsus üles ühiselt tegutsema Euroopa välispiiride kaitsel. Sarnaselt Hollande´ile kutsus Merkel üles aitama Türgit, kuhu on saabunud kaks miljonit põgenikku.
Samuti kutsus Merkel üles pagulaste õiglasele jaotamisele Euroopa riikide vahel. «Dublini menetlus on praegusel kujul iganenud,» ütles ta, viidates senisele varjupaigataotlejate läbivaatamise korrale ELis. Konventsiooni kohaselt tuleb ebaseaduslikult piiri ületanu – olgu või varjupaigataotleja – registreerida esimeses liikmesriigis, kuhu ta jala tõstab, ning peab samas esitama ka asüülitaotluse. Merkeli sõnul pole selline kord enam jätkusuutlik.
«Väljakutse tuleb lahendada üheskoos, mitte üksikute riikide poolt,» rõhutas Merkel. «Me peame tugevamini hoolitsema nende inimeste eest, kes on hädaolukorras meie naabruses. Kui me selle väljakutsega maailmas ja Euroopas toime tuleme, siis me õpime sellest ja tänu sellele on meie võimalused suuremad kui ohud.»
Enne kõnet
Kolmapäeval algusega kell 16 leiab europarlamendis aset sündmus, mille sarnast pole juhtunud viimased 26 aastat. Nimelt peavad Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president François Hollande seal ühiskõne. Strasbourgis toimuvat sõnavõttu saab jälgida ka Postimees.ee vahendusel.
Eelmine kord, kui Saksa liidukantsler ja Prantsusmaa president koos kõnet pidasid, oli aastal 1989 pärast Berliini müüri langemist. Sel korral, kui jutuks on olukord tänases ELis, loovad sündmusele tausta pagulaskriis, mured eurotsooni pärast, kriisid Kreekas ja Ukrainas ning jutud brittide võimalikust ühendusest lahkumisest.
Samal päeval enne Merkelit ja Hollande'i astuvad europarlamendi täiskogu ette ka ELi kõrge esindaja Federica Mogherini ja Hispaania kuningas Felipe VI. Viimasele on see esimene kõne europarlamendi ees.