/nginx/o/2012/10/12/1369688t1h5bfc.jpg)
Venemaa inimõigusteaktivist ja Moskva Helsingi Grupi juht Ljudmilla Aleksejeva pole Nobeli rahupreemia andmisega Euroopa Liidule rahul, toetust oleks vajanud hoopis inimõiguslased.
Aleksejeva: Nobeli rahupreemiat oleks vajanud inimõiguslased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
85-aastane Aleksejeva oli ka ise üks rahupreemia võimalikke kandidaate koos Svetlana Gannuškina ja inimõiguslaste organisatsiooniga Memorial, vahendas RIA Novosti.
«Kui päris aus olla, siis mulle otsus ei meeldi, kuna Euroopa Liit on tohutu ja üsna bürokraatlik organisatsioon ja on selge, millist rolli see preemia hakkab tulevikus mängima – mitte mingisugust, minu arvates,» rääkis ta.
«Ma oleksin väga rõõmus, kui preemia oleks antud näiteks Iraani poliitvangidele või (venelastest) inimõiguste kaitsjatele, aga mitte Euroopa Liidule, kuigi Euroopa Liit mulle meeldib,» rääkis Aleksejeva.
Tema sõnul on olemas inimesi, kes töötavad rahu ja inimõiguste heaks erinevates riikides ning kes oleks väga vajanud toetust, mida niisuguse prominentse preemia saamine oleks andnud.
Aleksejeva hinnangul viitab komitee trend anda preemia ühel aastal superriigi juhile ja teisel aastal Euroopa Liidule justkui Nobeli rahupreemia loomise omaaegse idee mandumisele.
Oma sõnadega viitas ta 2009. aastale, kui rahupreemia laureaadiks sai USA president Barack Obama. «Mulle ka ei meeldinud, kui preemia anti nagu avansina Obamale ja seda üksnes sellepärast, et ta valiti presidendiks, kuigi jah Obamasse suhtun ma hästi.»