Belglased hääletavad täna kohalikel valimistel, mis võivad olla riigi tuleviku jaoks otsustava tähtsusega.
Belgia kohalikel valimistel on kaalul riigi tulevik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hommikul kell kaheksa avatud valimisjaoskonnad suletakse hiljemalt kell 16 (kell 17 Eesti aja järgi) ning tulemused peaksid selguma täna hilisõhtuks. Flaami rahvuslaste (N-VA) liider Bart De Wever loodab suurele läbimurdele Antwerpenis, kus ta pürib linnapeaks. Valimisedu võib talle anda hea hüppelaua kahe aasta pärast toimuvateks üldvalimisteks, vahendas AFP.
Valimistulemust jälgitakse tähelepanelikult ka üleeuroopalise võlakriisi kontekstis. Flaamide edu ja potentsiaalne lahkulöömine Belgiast võib anda hoogu juurde ka Kataloonia ja Šotimaa iseseisvuspüüetele.
«Kui me suudame võtta Antwerpeni, siis ärkame üles teises riigis,» ütles De Wever Euroopa suuruselt teise sadamalinna kohta, kus viimased 90 aastat on võimul olnud sotsialistid.
«Kui me suudame võtta Antwerpeni, siis ärkame üles teises riigis,» ütles De Wever.
Analüütikud ennustavad, et kui De Weveril õnnestub võita, võib see destabiliseerida habrast konsensust, mis võimaldas sotsialistist peaministril Elio Di Rupol mullu detsembris pärast 500 päeva kestnud patiseisu viimaks Belgia valitsuse moodustada.
Alates sellest ajast on kuuest parteist koosnev koalitsioon koos püsinud, kuid N-VA võit Antwerpenis võib kaasa tuua põhiseadusliku kriisi, sest De Wever peab Belgia keskvalitsust ebaseaduslikuks. See seaks löögi alla Belgia tuleviku ühe riigina.
Pikaajalised pinged flaamide ja valloonide vahel – esimesed hääletavad üldiselt parempoolsete jõudude, teised sotsialistide poolt – on loonud õhkkonna «demokraatlikuks mässuks», usub De Wever. Majanduslikult vastutustundlik Flandria tahab tema sõnul järgida Saksamaa eeskuju, samas kui Valloonia tahtvat flaamide raha najal priisates edasi elada.
De Wever (41), kes tänavu võttis äkkdieedi abil mõne kuuga alla 60 kilo, väidab, et Belgia keskvalitsus on praeguseks muutunud ülearuseks, kuna selle võim on loovutatud kas regioonidele või ELile.