Vene valimised näitasid Putini vastaste probleeme

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vladimir Putini jaoks ei olnud valimistulemused ootamatud.
Vladimir Putini jaoks ei olnud valimistulemused ootamatud. Foto: SCANPIX

Venemaa eilsed kohalikud ja regionaalsed valimised tugevdasid oodatult president Vladimir Putini võimuhaaret ja rõhutasid opositsiooni suutmatust Ühtse Venemaa võimupositsiooni ohustada.

Kremli vastased väitsid, et eilne hääletus oli sama räpane kui detsembrikuised duumavalimised ning üks opositsioonijuhtidest Dmitri Gudkov säutsus Twitteris, et peatselt puhkevad üleriigilised protestid. Tegelikult näis see olevat pigem palve kui ennustus, sest mingit märku spontaansetest demonstratsioonidest pole, kirjutas Reuters.

«Ilmselgelt pole mingit potentsiaali, et korduks see, mis juhtus detsembris, kui inimesed tulid tänavatele ja ütlesid, et nad ei usu valimistulemusi,» märkis poliitanalüütik Pavel Salin. «Nüüd on see välistatud.»

Protestiliidrid väitsid veel mõne kuu eest, et kohalikud valimised on võtmesamm Putini haarde lõdvendamisel. Ent Ühtne Venemaa võitis kõik eile kaalul olnud viis kubernerikohta. Tõenäoliselt mõistsid valijad, et parimad šansid kohalikeks majandusprojektideks ja investeeringuteks on Kremli-lähedase, mitte -vaenuliku kandidaadi poolt hääletades.

Selge juhita opositsiooni peamine probleem on see, et nad pole suutnud esitada reaalset alternatiivi võimulolijatele.

Barnauli linnavolikogu valimistel Altai krais suutis Vladimir Rõžkovi juhitud opositsioonirühmitus Vabariiklik Partei – Rahva Vabaduspartei napilt ületada viieprotsendise valimiskünnise.

Teine tuntud protestiliider, keskkonnaaktivist Jevgenija Tširikova sai Moskva eeslinnas Himkis linnapeavalimistel 18 protsendiga teise koha, jäädes selgelt alla Ühtse Venemaa kandidaadile.

Tširikova süüdistas kaotuses valimisreeglite rikkumist, kuid analüütik Aleksei Muhhini sõnul põhjustas allajäämise asjaolu, et enamik valijaid on pigem mures majandusküsimuste pärast.

Seda näitasid ka uuringufirma VTsIOM tänased küsitlustulemused, mille järgi peavad enam kui pooled venelased riigi suurimateks probleemideks eluaseme ja kommunaalmaksete kõrgeid hindu ning inflatsiooni. Vaid 11 protsenti nimetas riigi peamureks demokraatia ja inimõiguste olukorda.

Muhhini sõnul on selge juhita opositsiooni peamine probleem see, et nad pole suutnud esitada reaalset alternatiivi võimulolijatele.

Putin ütles kommentaariks valimistulemustele, et talle pole need ootamatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles