Nobeli majanduspreemia saadi osapooli kokkuviiva matemaatilise teooria eest

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lloyd Shap­ley
Lloyd Shap­ley Foto: SCANPIX

Nobeli tänavune majanduspreemia läks USA ökonomistidele Alvin Rothile Harvardi ülikoolist ja California ülikooli emeriitprofessorile Lloyd Shap­leyle. Viimati sai mitteameeriklane Nobeli saavutuste eest majandusteaduses 1999. aastal.

Seekord jagati preemia uuringu eest, mis kirjeldab matemaatiliselt, kuidas viia kokku majanduse erinevaid osapooli, nagu näiteks tööotsijaid tööandjatega või patsiente organidoonoritega.

Roth ei osanud auhinna saamise kohta esimese hooga suurt midagi öelda. «Ma veel magasin. Californias on veel väga vara. Siin on veel pime,» oli tema esimene reaktsioon, kui Rootsi televisiooni ajakirjanik helistas preemia väljakuulutamise pressikonverentsilt ja kommentaari küsis.

Hiljuti võttis professor vastu uue ametiposti Stanfordi ülikoolis. «Üldiselt oli arvata, et Lloyd Shapley võib preemia võita, tegemist oleks olnud suure möödalaskmisega, kui ta seda poleks saanud,» ütles Roth. «Mul on hea meel, et ma saan preemiat jagada.»

«Ehkki need kaks uurijat töötasid teineteisest sõltumatult, tekitasid Shapley teooria ja Rothi empiirilised vaatlused viljaka uurimisvaldkonna paljude turgude jaoks,» seisis Rootsi teaduste akadeemia avalduses.

Shapley on matemaatik ja majandusteadlane, kes on kaua tegelnud mänguteooriaga. Oma varasemates töödes 1950.–1960. aastatel uuris ta turgude kujunemist ja koos­eksisteerimist. Seal püüdis ta selgitada, miks vabaturu tingimustes on inimestel teinekord raske vastaspoolt leida.

Rothi teatakse sellistele teooriatele praktilise rakenduse leidjana, luues programme, mis viis kokku ülikoolis lõpetanud arstid haiglatega ja neerudoonorid patsientidega. Ta selgitas, et mitmed linnad on tema meetodit kasutanud koolide valimisel.

Nobeli majanduspreemia ei kuulu traditsiooniliste Nobeli auhindade hulka. Esimest korda anti seda välja 1969. aastal ja seda rahastab Rootsi keskpank.

Kaheksa miljoni Rootsi krooni (0,92 miljonit eurot) suuruse auhinnaraha, kuldmedali ja diplomi saavad laureaadid kätte 10. detsembril Stockholmis. Sel aastal on auhind kahe miljoni krooni võrra väiksem kui eelmisel aastal. Juunis teatas Nobeli fond preemia vähendamise vajalikkusest, sest aktsiaturgude langus on kahandanud fondi mahtu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles