Selle aasta jaanuaris Itaalias Giglio saare juures karidele sõitnud ristlusaluse Costa Concordia kapten Francesco Schettino oleks pidanud andma häire kohe, kui vesi laeva hakkas tungima.
Costa Concordia kapten ei andnud pärast karile sõitu häiret
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. oktoober 2012, 07:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Grosseto kohtus esitletud uurimisraportist paljastus, et kapten teadis kolm minutit pärast karile sõitu, et laeva voolas sisse vett, mis takistas pääsu masinaruumi, edastab Helsingin Sanomat.
Costa Concordial käivitatud päästeoperatsioon oli kaootiline. Pardal olnud 4229 inimestest kaotas elu 32.
Kohtus paljastus ka asjaolu, et Costa Concordia omanikfirma Costa Crociere andis laevaga juhtunu kohta rannavalvele teada alles 51 minutit pärast karile sõitmist.
Tehniline uuring ja meeskonnaliikmete ülekuulamised näitasid, et Costa Concordial ei olnud õnnetusse sattudes kajalood töötamas, laeva kaardid olid puuduliku informatsiooniga, alus sõitis liiga kiiresti ja meeskond ei suutnud evakuatsiooniga toime tulla.
Schettino tunnistas kohtus, et ta tegi pärast õnnetust vigu. Kapteni arvates lasub osa süüst teistel meeskonnaliikmetel, kes ei saanud enne karile sõitu tema korraldustest aru.
Ohvrite lähedased nõuavad karmi karistust nii Schettinole, Costa Crociere`ile kui ka USA emafirmale Carnivalile reeglite eiramise pärast.
Schettinot kahtlustatkse 32 inimese surma põhjustamises, karile sõitmises ja laeva mahajätmises. Lisaks kaptenile on kohtu alla antud veel üheksa inimest.
Kui praegused eelkohtu istungid viivad süüdistusteni, algab tegelik kohus järgmisel aastal.
Costa Concordia on seni Giglio saare juures. Kui kõik läheb plaani kohaselt, siis laev tõstetakse järgmise aasta kevadeks või suveks püsti.
Itaalia meedia andmetel on alusel käinud röövsukeldujad, kes on varastanud laevavrakist reisijatele kuuluvaid väärtesemeid.