Sõjakuritegudes süüdistatav Karadžić: peaksin saama auhinna

Radovan Karadžić

FOTO: SCANPIX

Sõjakuritegudes süüdistatava endise Bosnia serblasest poliitiku Radovan Karadžići üle peetakse kohut Haagis rahvusvahelises kriminaalkohtus.

Karadžić sõnas kohtus, et ta on oma pingutuste eest väärt autasu, kuna ta püüdis 1990. aastate alguses Bosnias ära hoida sõja puhkemist, edastab AFP.

Kohus toimub endise Jugoslaavia lagunemise kuritegusid käsitlevas eritribunalis.

67-aastane Karadžić on kohtu all, süüdistatuna Bosnias aset leidnud sõjakuritegudes. Teda kahtlustatakse etnilistes puhastustes, mille käigus kaotas aastatel 1992 – 1995 elu üle 100 000 Bosnia moslemi ja horvaadi. Umbes 2,2 miljonit inimest pidi oma kodust põgenema.

Kohtudokumentides seisab, et Karadžić oli sel ajal Serblaste Vabariigi president. 73-leheküljelises dokumendis on kümme eri punkti, mis käsitlevad sõjakuritegusid, massimõrva ja inimsuse vastaseid kuritegusid.

Süüdistuse kohaselt mängis Karadžić tapatalgutes keskset rolli ning puhastas Bosnia serblaste ala moslemitest ja horvaatidest.

Karadžić on kõiki tema vastu esitatud kuritegude süüdistusi eitanud.

«Ma oleksin pidanud kõikide oma pingutuste eest hoopis auhinna saama. Tegin kõik, et vältida inimkannatusi,» sõnas serblane.

Bosnia sõjakuritegudest peetakse kõige julmemaks 8000 moslemist mehe ja poisi tapmist Srebrenicas 1995. aasta suvel ning Sarajevo piiramist.

Tapetud maeti massihaudadesse.

Bosnia serblaste üksused tapsid, piinasid, vägistasid, vangistasid ja ajasid minema tuhandeid Bosnia horvaate ja moslemeid. Kinnivõetud koguti laagritesse, kus nad tapeti.

Karadžićit süüdistatakse ka Sarajevo piiramises, mis kestis 44 kuud alates 1992. aasta maist kuni 1995. aasta oktoobrini. Piiramises hukkus vähemalt 10 000 inimest.

Lisaks süüdistatakse Karadžićit selles, et serblaste väeüksused võtsid 1995. aastal pantvangiks 200 ÜRO rahuturvajat ja sõjalist vaatlejat. Sellega püüti ära hoida NATO pommitamisi Bosnia serblaste tugikohtadele 1995. aasta kevadel.

Prokuröri sõnul tegi Karadžićit koostööd endise Jugoslaavia presidendi Slobodan Milosevici ning Bosnia serblaste armeejuhi Ratko Mladićiga.

Milocevic suri 2006. aastal kui tema üle sõjakohtus kohut mõisteti. Kohus Mladići üle algas Haagis selle aasta mais.

Tagasi üles