Euroopa Komisjon kutsus eile ELi liikmesriike kaitsma paremini esmatähtsaid teabestruktuure, et valmistada ELi paremini ette küberrünnakute ja häiretega toimetulekuks.
Euroliit tahab kõrvaldada augud küberturbest
Hiljutised ulatuslikud rünnakud Eesti, Leedu ja Gruusia vastu näitasid, et olulised elektroonilised sideteenused ja -võrgud on pidevas ohus, vahendas Euroopa Komisjoni pressiesindaja.
Nii oli 2007. aasta suuremahuliste küberrünnakute järel Eesti riigikogu sunnitud sulgema 12 tunniks oma e-posti süsteemi ja kaks suuremat panka pidid katkestama sidusteenuste pakkumise.
10–20-protsendilise tõenäosusega võib kaugsidevõrke järgmise 10 aasta jooksul tabada suurem rike, mis võib tuua umbkaudu 193 miljardit eurot kahju.
Selle põhjuseks võivad olla loodusõnnetused, riistvara rikked, merealuste kaablite purunemine, samuti inimtegevus: terrorism või küberrünnakud, mis muutuvad järjest keerulisemaks.
Elektroonilised sideteenused ja võrgud on kujunenud Euroopa majanduse selgrooks.
2007. aastal kasutas 93 protsenti Euroopa Liidu äriühingutest ja 51 protsenti eurooplastest aktiivselt internetti. 77 protsenti äriühinguist kasutas interneti kaudu pangateenuseid ja 65 protsenti avalikke sidusteenuseid.
Tutvustades eile Euroopa Komisjoni strateegiat, rõhutas infoühiskonna ja meedia volinik Viviane Reding, et Euroopa küberturbe nõrkade lülide eemaldamise juures on oluline kaasata nii riigiasutusi, äriühinguid kui ka kodanikke kõikidest liikmesriikidest.
Tema sõnul võib ühe riigi vähene valmisolek suurendada teiste riikide haavatavust ja kooskõlastatuse puudumine vähendada vastumeetmete tõhusust.
Komisjoni strateegia näeb ette heade poliitiliste tavade vahetamist ja koostöö ning teabevahetuse parandamist.
Lisaks tuleks arendada Euroopa teabe jagamise ja hoiatussüsteeme, korraldada üleeuroopalisi avaliku sektori arutelusid ning määrata kindlaks info- ja sidetehnoloogia valdkonna esmatähtsa infrastruktuuri kriteeriumid.