Karzai tunnustas Eestit panuse eest Afganistani ülesehitusse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Afganistani president Hamid Karzai Haagis konverentsil.
Afganistani president Hamid Karzai Haagis konverentsil. Foto: AP / Scanpix

Afganistani president Hamid Karzai tänas täna Haagis toimunud Afganistani-teemalisel kohtumisel Eestit, Rootsit, Soomet, Norrat, Taanit ning Islandit panuse eest Afganistani arengusse ja julgeolekuolukorra parandamisse.

Afganistani president Hamid Karzai kohtus Haagis Eesti välisministri Urmas Paeti, Rootsi välisministri Carl Bildti, Soome välisministri Alexander Stubbi, Norra välisministri Jonas Gahr Støre ning Taani ja Islandi esindajatega, vahendas välisministeeriumi pressiesindaja.

Karzai sõnul vajab Afganistan jätkuvalt toetust julgeolekuolukorra parandamiseks ning tuge politsei-, haridus- ja tervishoiusüsteemi arendamisel.

Karzai sõnul on väga oluline, et eelseisvad presidendivalimised Afganistanis toimuksid ausalt, demokraatlikult ja julgeolekuprobleemideta.

Välisminister Paeti sõnul jätkab Eesti panustamist Afganistani julgeolekusse ja ülesehitusse.

«Oleme keskendunud Helmandi provintsi tervishoiusüsteemi ülesehitusse,» lisas ta.

Paeti sõnul on positiivne, et järjest rohkemates Afganistani piirkondades ja valdkondades on liidriroll Afganistani võimude käes.

Karzai sõnul vajab Afganistan 400 000 oma politseinikku ja sõjaväelast, et julgeolekut tagada.

Paeti sõnul tuleb rahvusvahelisel üldsusel senisest enam panustada politsei väljaõppele, sealhulgas tuleb täielikult komplekteerida ELi politseimissioon.

«Afganistani politseinikud teevad väga rasket tööd. Iga päev hukkub 4-6 Afganistani politseinikku. Seega väärivad nad tunnustust, aga vajavad ka reforme,» lisas Paet.

President Karzai rõhutas ka edasiminekut hariduse andmisel tütarlastele.

«Kui kaheksa aastat tagasi oli Afganistanis aastas 7000 tudengiks soovijat, kelle seas naisi polnud, siis nüüd soovib aastas kõrgharidust saada 85 000 noort,» sõnas ta.

Välisminister Urmas Paet rõhutas oma sõnavõtus, et Afganistan ja rahvusvaheline üldsus peavad selgelt piiritlema eesmärgid, mida nii valitsuse kui ka provintside tasemel Afganistanis saavutada soovitakse.

«Eestil on plaanis jätkuvalt panustada Afganistani ülesehitusse ning julgeoleku tagamisse ning otsime võimalusi sõjalise panuse suurendamiseks ning ülesehitustegevuse mitmekesistamiseks,» rõhutas välisminister Paet.

Välisminister tõi oma sõnavõtus Afganistani lähiaja olulisema sündmusena esile eelseisvad presidendivalimised. Paet rõhutas, et eelseisvate Afganistani presidendivalimiste märkimisväärsete probleemideta läbiviimine oleks tähtis samm Afganistani institutsioonide ülesehitamisel ning rahva usalduse suurendamisel keskvõimu suhtes.

«Kui valimised on ausad ja vabad, siis loob see eelduse kindla mandaadiga presidendi ja valitsuse ametisse saamiseks,» sõnas ta.

«Peame vajalikuks rahvusvahelise täiemahulise vaatlusmissiooni saatmist Afganistani presidendivalimistele. Ka Afganistani valitsusväliste organisatsioonide osalus valimiste jälgimisel tõstaks valimiste usalduslikkust,» lisas Paet.

Rääkides Afganistanile suunatud arenguabi efektiivsusest, rõhutas Eesti välisminister ÜRO eriesindaja Kai Eide ning ÜRO abimissiooni Afganistanis (UNAMA - United Nations Assistance Mission in Afghanistan) rolli suurt olulisust rahvusvaheliste organisatsioonide koostöö koordineerimisel.

«Afganistanis on väga palju doonoreid ning edukamate tulemuste nimel on vaja luua doonorite ja nende panuse kohta ülevaatlik andmebaas» lausus Paet.

Afganistani ülesehitamise seisukohalt on Eesti välisministri sõnul väga tähtis pöörata rohkem tähelepanu Afganistani majanduse arendamisele ning põllumajandusele.

«On oluline, et afgaanide elu paraneks praktilistes aspektides, ning ka julgeolekuolukorra stabiliseerumise aluseks saab olla vaid sotsiaalne ning majanduslik areng,» lausus Urmas Paet.

«Afgaanide tööjõudu ja toodangut tuleks riigi ülesehitamisel maksimaalselt kasutada. Samuti on protsessi väga tähtis kaasata ka Afganistani kohalikud ettevõtjad ning kuulata nende ettepanekuid,» lisas ta.

Julgeolekuolukord Afganistanis on välisminister Paeti sõnul jätkuvalt keeruline ning selle parandamiseks on vaja kaasata ka naaberriike, eelkõige Pakistani.

«Afganistani olukorda ei ole Pakistani kaasamiseta võimalik stabiliseerida, sest arengud Afganistani tuleviku osas sõltuvad paljuski arengutest Pakistanis,» rõhutas välisminister Paet, lisades, et rohkem tähelepanu tuleb suunata ka Afganistani-Pakistani piirialade julgeolekut puudutavale koostööle.

Haagis toimuval Afganistani-teemalisel konverentsil osalesid ligi 90 riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajad. Teiste hulgas võtsid konverentsist osa Afganistani president Hamid Karzai, ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, Ameerika Ühendriikide riigisekretär Hillary Clinton ning ÜRO eriesindaja Afganistanis Kai Eide.

Tagasi üles