/nginx/o/2012/10/20/1382038t1h0318.jpg)
Valgevene president Aleksandr Lukašenka rääkis Briti ajalehele The Independent antud intervjuus, et tegutses omal ajal vahemehena USA võimude ja Iraagi presidendi Saddam Husseini vahel.
Lukašenka: diktatuuriks Valgevenes napib ressursse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iraagi konflikti eel palusid USA saadikud teavet tuumarelvade kohta sellest riigis. Vastutasuks lubas Washington mitte riivata Valgevene huve, tagada investeeringute sissevool ja muud sarnast. Oma sõnul keeldus Lukašenka niisugusest tehingust, kuna teadis täpselt, et Iraagil pole tuumarelva.
Valgevene president kinnitas, et püüdis Iraagi sõda ära hoida. Ta rääkis Saddam Husseiniga ja edastas ameeriklastele, et see on valmis leppima kokku Iraagi nafta kasutamises, et USA ainult ei hävitaks tema maad ära.
Ameeriklased olla Lukašenkale vastanud, et usuvad teda, kuid sõjamasinat enam peatada ei saa.
Lukašenka puudutas The Independentile antud intervjuus ka olukorda Liibüas. Muammar Gaddafi oli pakkunud talle abi suhete normaliseerimiseks Euroopa Liiduga, kuid Valgevene liider oli sellest keeldunud.
Ta rääkis, et Euroopa esitab Valgevene vastuvõetamatuid tingimusi, nõuab näiteks juhtkonna väljavahetamist ja senistele liitlastele selja pööramist. Kuna selliseid asja pole võimalik teha, siis on Valgevene liitumine Euroopa Liiduga mõeldamatu.
Lukašenka ei pea end oma sõnul diktaatorika, kuna diktatuuri jaoks lihtsalt pole ressursse, sealhulgas maagaasi, naftat ega tuumarelva. Samas ta tunnistas, et langetab kõik otsused üksinda ja on vastutuse koormast väsinud. Seetõttu tahab ta, et poeg Nikolai (Kolja) hakkaks tulevikus «presidendi ametivankrit vedama».
Lukašenka jääb oma sõnul presidendiks seni, kuni seda lubavad jumal ja Valgevene rahvas, aga ka tervis ja soovid.
Ta väljendas veendumust, et tema riigi kodanikel on tähtsam stabiilne majandus ja võimalus teha tööd kodumaal kui niisugune demokraatia, mida näeb mitmes Euroopas riigis, nagu näiteks ka Leedus ja Lätis.
Tervet intervjuud näeb telekanali BBC2 vahendusel esmaspäeval.