/nginx/o/2009/03/27/154392t1h4152.jpg)
Olgugi et USA president Barack Obama ja Briti peaminister Gordon Brown on viimastel päevadel üritanud kirjeldada maailma rikkamate riikide ja suuremate arengumaade ühenduse liidrite nõupidamist (G20) ühise rindena, kus erimeelsused ületatakse, tundub see olevat tõest kaugel.
Ainuüksi erimeelsused Ühendriikide ja Saksamaa vahel, leidmaks õiget strateegiat kriisist ülesaamiseks, on põhimõttelised. Obama ja Brown tahavad, et rikaste riikide valitsused majanduse ergutamiseks rohkem raha kulutaksid. Merkel on sellele jäigalt vastu. Õõnsalt kõlab ka Obama jutt vaba kaubanduse edendamisest - tema enda veebruaris allkirjastatud majanduse päästekava sisaldas mitmeid protektsionistlikke meetmeid.
Et lisaks nimetatutele esineb G20 riikide vahel veel mitmeid erimeelsusi (loogiline, kui kõnelustelaua taga on nõnda palju maid), ei maksa nõupidamiselt oodata uue maailma finantskorra teket. Küll aga on usutav, et riigid lepivad kokku konkreetsetes abinõudes, et olukord praegusest hullemaks ei muutuks.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)