/nginx/o/2010/10/26/455361t1he8e9.jpg)
Täna kümme aastat tagasi vallutasid tšetšeeni võitlejad Moskvas asuva teatri ja võtsid pantvangi muusikali «Nord-Ost» publiku.
Nord-Osti pantvangitragöödiast möödub kümme aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
23. oktoobril 2002. aastal võtsid umbes 40 tšetšeeni mässulist välikomandör Movsar Barajevi juhtimisel Dubrovka teatris pantvangi enam kui 900 inimest, keda hoiti pantvangis kolm päeva.
Pantvangistajad ähvardasid teatri õhku lasta, kui Vene võimud ei vii oma vägesid Tšetšeeniast välja. Tulemusteta lõppenud läbirääkimiste järel otsustasid eriteenistused asuda 26. oktoobril rünnakule. Selle käigus hukkusid kõik teatrihoones viibinud mässulised ja ka 125 pantvangi, mässulised tapsid viis teatrikülastajat.
Suurema osa pantvangistatute elud jäid neid vabastama saadetud julgeolekujõudude hingele, kuna enamik pantvange suri tšetšeenide mahasurumiseks mõeldud tundmatu kemikaali sissehingamisel. Vene võimud pole tänaseni avalikustanud, mis gaasiga oli tegu.
See on ohvrite lähedastes tekitanud hulgaliselt küsimusi. «Kümme aastat on möödas, kuid nii palju küsimusi on endiselt vastuseta,» ütles uudisteagentuurile AFP Natalia Kurbatova, kelle 13-aastane tütar pantvangitragöödias hukkus.
«Miks võimud ei pidanud sisside liidriga läbirääkimisi, et vähemalt lapsed saaksid lahkuda? Milline gaas tappis meie armastatud?» küsis Kurbatova, kelle sõnul ei tea ta endiselt, kuidas tema tütar suri.
Vaatlejad on nimetanud Dubrovka pantvangikriisi ka murdepunktiks, kuna see tähistas Tšetšeenide juhtkonna mõõdukama tiiva marginaliseerumist ning radikaalsete islamistide üha tugevamat esiletõusu. Seejuures astusid just Dubrovkas esimest korda Vene avalikkuse ette ka suitsiiditerroristidest naised.