/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/09/18/1326644t1hce20.jpg)
Eurooa Liidu välispoliitika juht Catherine Ashton väljendas täna muret Vene parlamendi alamkojas vastu võetud seaduseelnõu üle, mis laiendab riigireetmise mõistet.
EL on mures Venemaa uue riigireetmist puudutava eelnõu pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uus seadus laiendaks riigireetmise- ja spionaažisüüdistuste puhul süüdistamise ulatust ja kahandaks asitõendite tõendamiskohustust,» teatas tema kantselei avalduses.
Riigireetmise ebamäärane definitsioon seaduses teeks raskeks selle õiglase rakendamise, samuti võib see karistada kontakte välisriikide kodanikega kuni 20-aastase vangistusega, öeldi avalduses.
Inimõiguslased on üleeile vastu võetud eelnõud rünnanud kui katset piirata president Vladimir Putini vastast opositsiooni. Nende sõnul võib seadus kriminaliseerida infovahetuse selliste organisatsioonidega nagu Amnesty International või isegi Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöördumise.
«Me jälgime tähelepanelikult selle seaduse jõustamist,» lisati Ashtoni avalduses.
Seaduseelnõu läbib suure tõenäosusega kiiresti lugemise ülemkojas ning Putin ratifitseerib selle.