Šveitsi teadlased avaldasid eile raporti, mille kohaselt võib Euroopa südant ähvardada igivana oht.
Euroopa keskel varitseb igivana oht
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
29. oktoober 2012, 08:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raportis kirjeldatakse 1500 aasta tagust looduskatastroofi, milles Genfi järvel tekkis maavärina tõttu massiivne laine, edastab AFP.
Veemassi alla jäid paljud inimasulad ning see tappis massiliselt koduloomi. See jõudis ka üle Genfi linnamüüri ning inimesi hukkus.
Sellest katastroofist on väga palju aega möödas, kuid Genf ja Lausanne on siiani piirkonnad, mida järv võib ohustada.
«Genfi järve ei peeta ohtlikuks, kuna ei teata, et tsunami võib kerkida ka järvel,» selgitas Genfi ülikooli uurija Katrina Kremer.
Kremer ja ta kolleegid uurisid 563. aastal aset leidnud tsunamikatastroofi. Osa uurijate sõnul oli selle puhul tegemist tüüpilise niinimetatud järvetsunamiga.
Teadlased uurisid järve põhja, leides sealt settekihi, mis pärines aastatest 381-612. See viitas võimalikule tsunamile.
Genfi järv asub Šveitsi ja Prantsusmaa piiril. Tegemist on Alpide järvedest suurimaga, paiknedes 372 meetri kõrgusel merepinnast.
Poolkuukujulise järve kaldajoone pikkus on 167 kilomeetrit. Poolkuu looge jagab järve kaheks osaks: Suureks (pr. keeles Grand Lac) ja Väikeks (pr. keeles Petit Lac) järvedeks.
Genfi järve valgla pindala on 7975 ruutkilomeetrit.
Järve kaldal asub Lausanne ja Rhône väljavoolul asub Genf.
Nüüdisaja kõige suurem tsunami leidis aset 2004. aasta detsembris India ookeani piirkonnas. Tsunamilainetes hukkus üle 200 000 inimese.