/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/11/23/471788t1hebaa.jpg)
Kaks suuremat peavooluerakonda parandasid Leedu parlamendivaliste teises voorus populistide arvelt oma tulemust, samas on võimuliidu moodustamiseks mäguruumi vähe, kommenteeris politoloog Andres Kasekamp.
Politoloog: Leedu võimuliidu loomiseks on vähe mänguruumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pilt on parem, kui pärast esimest vooru. Populistid ei võitnud valmisi ning kaks peavooluerakonda said kokkuvõttes enim hääli,» ütles Eesti välispoliitika instituudi direktor ja Tartu ülikooli professor Andres Kasekamp BNSile Leedu parlamendivalimiste teise vooru tulemust kommenteerides.
Leedu keskvalimiskomisjon esialgseil andmeil saab Sotsiaaldemokraatlik Partei seimis 38 mandaati, Isamaaliit/Leedu Kristlikud Demokraadid 33 ning Tööerakond 29 saadikukohta. Erakond Kord ja Õiglus saab seimis 11, Liberaalne Liikumine kümme, Poolakate Valimisaktsioon kaheksa, Vapruse Tee partei seitse saadikukohta ning Talurahva ja Roheliste Liit ühe mandaadi.
Viidates Leedu riigipea Dalia Grybauskaitė esmaspäevasele avaldusele, et vastuolulise Viktor Uspaskihhi juhitav Tööerakond ei saa valitsuse moodustamises osaleda, nentis Kasekamp, et kuig kolm senist opositsiooniparteid – sotsiaaldemokraadid, Tööpartei ning erakond Kord ja Õiglus leppisid kokku koalitsiooni moodustamises, on mänguruum pärast presidendi avaldust napp.
«Presidendi avaldus lõi kaardid segi,» sõnas Kasekamp. «Kui Tööpartei välja jääb, on raske kujutada, kuidas õnnestub koalitsioon kokku saada,» nentis ta. «Matemaatiliselt kombinatsioone eriti palju ei ole.»
«Sotsiaaldemokraatide ja konservatiivide suur koalitsioon kahe peavoolu partei vahel oleks juhul, kui Tööpartei välja jääb, ainus toimiv kombinatsioon,» tõdes ta. «Ilmselt oleks see ka Grybauskaitė eelistus,» sõnas politoloog. Samas tõi Kasekamp esile, et Leedus pole kunagi varem sellist võimuliitu olnud, kuna sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid on «nagu demokraadid ja vabariiklased Ameerika Ühendriikides, kes valitsevad vaheldumisi».
Võimalust, et sotsiaaldemokraadid moodustavad koalitsiooni ülejäänud väikeste erakondadega, nimetas politoloog ebatõenäoliseks.
Tööerakonna esimees Viktor Uspaskihh ütles, et ta ei hakka partei pääsu võimuliitu takistama, kui president leiab, et ta ei tohiks pettuses kahtlustatavana ministrina töötada.
«Uusi valimisi vaevalt et korraldama hakatakse, ilmselt peab keegi järele andma,» sõnas Kasekamp, lisades, et see võiks olla president. Uspaskihhi avaldust tagasitõmbumise kohta nimetas ta kompromissi kohaks. «Samas ei tohi unustada, et Uspaskihh ongi Tööpartei.»
«Kui jäme ots on peavooluerakondade käes, siis ilmselt suuri suunamuutusi Leedu poliitikas ei tule,» sõnas politoloog. «Mänguruumi on selleks vähe.»
Kasekamp sõnas, et Leedu valimistel võitnud sotsiaaldemokraatide liider Algirdas Butkevičius on ühest küljest lubanud tõsta miinimumpalka, mis tähendab eemaldumist senisest kasinuspoliitikast. Samas on Butkevičius teatanud, et kavatseb jätkata konservatiivide poolt seatud eelarve puudujäägi vähendamise kava täitmist. «Leedul läheb nende mõneti vastandlike sihtide täitmisega raskeks,» ütles Kasekamp.
«See tähendab ka, et kõige hullemad populistlikud lubadused ei lähe täitmisele,» ütles Kasekamp. «Sel juhul aga läheks Tööparteil, kuid nad koalitsiooni ikkagi lähevad, raskeks oma valimislubadusi täita,» nentis ta.