Vene välisministeeriumi avaldus, milles solvatakse nõukogude okupatsiooni vastu võidelnud Leedu metsavendade mälestust, demonstreerib Moskva soovimatust avameelselt oma minevikku vaadata ning paljastab soovi mustata Leedut, leiab filosoof ja poliitikavaatleja Kęstutis Girnius.
«Praegune Vene võim, nagu ka nõukogude võim ei suuda tunnistada, et ta okupeeris Leedu. Alistatud rahvastel on õigus üles tõusta, vastupanu osutada, aga leedulased ei tunnetanud end pikka aega sotsialistlikule vabariigile ega kellelegi allutatuna,» ütles Girnius, kes on metsavendade liikumist puudutava raamatu autor.
«Venemaa soovimatus avameelselt oma minevikku vaadata üllatab. Ma arvan, et Venemaal on olemas järjekindel eesmärk mustata Leedut, aga kõige hõlpsam mustamise viis on siduda kõik 1941. aasta traagiliste sündmustega,» sõnas ta.
Nii kommenteeris Girnius Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova teisipäevast avaldust, milles süüdistati Leedut «kohalike fašistlike kollaborantide nimetamises vabadusvõitlejateks».
Nii kommenteeris Vene välisministeeriumi esindaja uudisteagentuurile RIA Novosti mälestusmärgi avamist metsavendadele Leedus Šilutė rajoonis 10. oktoobril.
Leedu metsavennad tegutsesid aktiivselt aastatel 1944–1953. Sel ajavahemikul hukkus üle 21 000 vastupanuvõitleja, nende pereliikme ja toetaja.