/nginx/o/2009/02/13/132914t1h593f.jpg)
Afganistani võimud on taas sattunud inimõiguslaste tule alla - seekord šiiavähemuse traditsioonilise seaduse kinnitamise pärast, millega allutatakse kriitikute sõnul naised sunniviisiliselt oma mehe suvale.
Afganistani šiianaiste õigusetus pani maailma muretsema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimõigusorganisatsioone ärritanud seadus, millele president Hamid Karzai eelmisel kuul alla kirjutas, lubab mõne vaatleja arvates meestel oma naisi vägistada ning keelab seejuures viimastel mehe loata kodunt lahkuda, vahendas Associated Press.
Kriitikud kurdavad, et sellega nullitakse ära raske töö, mida on naiste õiguste parandamiseks Afganistanis tehtud pärast radikaalse Talibani islamirežiimi kukutamist. Mõne parlamendisaadiku sõnul läks vaid šiiamoslemite pereelu reguleeriv seadus läbi ilma debatita.
Afganistanis on šiiite umbes 15-20 protsenti kogu rohkem kui 30-miljonilisest elanikkonnast. Sunniitide enamust uus seadus ei puuduta. Kriitikud arvavad, et Karzai tahab vastuolulise akti kinnitamisega lõigata poliitilist profiiti enne augustisse kavandatud uusi presidendivalimisi.
Meedia andmetel on üks kõige vastuolulisemaid artikleid seaduses see, mis sätestab, et naine peab oma mehe jaoks seksuaalselt saadaval olema regulaarselt.
«Kui mees ei ole reisimas, siis on tal alati õigus seksuaalseks vahekorraks oma naisega igal neljandal ööl,» kinnitas kõnealuse seaduse 132. artikkel. «Kui naine ei ole haige ega kanna haigust, mida vahekord võiks raskendada, siis peab naine andma mehe seksuaalsetele soovidele positiivse vastuse.»
ÜRO naiste arengufond (UNIFEM) leiab, et see legaliseerib naise vägistamise kodus. «See seadus rikub naiste õigusi ja inimõigusi mitmel moel,» rõhutatakse oma avalduses. Samal seisukohal oli ka seadust vastustanud Afganistani seadusandja Fawzia Kufi.
Seaduse üks säte näib siiski kaitsvat ka abielunaise õigusi perekondlikule seksuaalelule, kuna see ütleb, et mees ei tohi samuti «hoiduda seksuaalsuhetest oma naisega pikemalt kui kord nelja kuu jooksul».
Naiste õiguste küsimus on afgaanide seas tõsine pingeallikas olnud juba aastaid ning üldjuhul konservatiivset poliitikat ajavatele võimudele vastanduvad liberaalsemad ühiskonnategelased. Talibani režiimi ajal oli naistel keelatud üldse avalikku paika ilmuda ilma traditsioonilise burka ja meessaatjata.
Sellest ajast on riigis siiski palju muutunud ning miljonid tüdrukud käivad nüüd koolis, paljudel naistel on oma ärid ning ka parlamendis on 351 liikmest 89 naised, ent pessimistide sõnul võib olukord taas kiiresti vastupidiseks pöörduda, märkis Associated Press.
Afganistani parlamendisaadikud üritasid täna rahvusvahelist kriitikat leevendada, kinnitades meediale, et enne presidendilt allkirja saamist oli eelnõusse sisse viidud olulisi muutusi, vahendas AFP.
Nimelt annab uus seadus naisele õiguse seksist keelduda «seaduslike või loogiliste vabanduste korral või oma mehe loal», nagu seletas mõjukas šiiakogukonna parlamendisaadik Alimi Balkhi, kelle kinnitusel võib naine ka loata kodunt lahkuda «igal seaduslikul eesmärgil» ja «tavaga aktsepteeritud piirides».
Balkhi märkis, et endale eraldi pereseadust ette valmistanud šiiidid soovisid langetada ka tüdrukutele abiellumiseks seatud eapiiri 16 eluaastale, aga see lükati tagasi. Samuti ei läinud tema sõnul läbi nõuded luua eraldi perekohtud ning anda meestele õigus «abielluda» naisega lühiajaliselt - näiteks vaid üheks ööks.
Ka mõjukas naispoliitik Shukria Barikzai, kes töötas selle seadusega rohkem kui aasta, kinnitas AFP andmetel, et uus seadus on pärast muudatusi saanud «palju paremaks, väga palju tsiviliseeritumaks», ning tunnistas, et ta ei saa aru, miks selle ümber nii palju kära tekitatakse.
UNIFEMi need selgitused siiski päriselt ei rahuldanud ning seal lubati seaduse kinnitatud teksti, mida esialgu veel pole nähtud, hoolikalt uurima hakata.
Eile jõudis afgaanide suunas teravalt juba sõna võtta Kanada peaminister Stephen Harper ning riigi välisminister Lawrence Cannon kohtus samal ajal Afganistani kolleegi Rangin Dadfar Spanta ja siseministri Mohammad Hanif Atmariga.
Briti suursaatkond Kabulis teatas oma «sügavast murest» selle eelnõu mõne sätte pärast, kuid tunnistas, et pole veel seaduse lõplikku versiooni näinud. Haagis toimunud rahvusvahelisel foorumil Afganistani probleemidest olevat seda teemat puudutanud ka USA riigisekretär Hillary Clinton.