Air Balticut ähvardab Euroopa Komisjoni hiigeltrahv
3. november 2012, 09:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Läti ei suuda tõestada, et lennufirmasse süstitud summad ei ole konkurentsi moonutav keelatud riigiabi, tuleb Air Balticul raha tagastada. Väidetavalt on lätlastel veel umbes kuu aega, et argumendid leida. Seni pole lõunanaabrid suutnud rangeid konkurentsiametnikke veenda, et Läti riik pole keelatud rahasüste lennufirmasse teinud.
Mullu pankrotistumisest päästetud Air Baltic vajab võimaliku hiigeltrahvi maksmiseks hinnanguliselt uut kapitali kuni 200 miljonit eurot. Et sellise raha leidmine tundub olevat võimatu, ootab Läti lennufirmat ilmselt Ungari Malévi saatus.
Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat tunnistas mullu jaanuaris Malévi kahjude kandmiseks pumbatud forintid keelatud riigiabiks. Lennufirma oleks pidanud tagastama saja miljoni forinti mahus aastatel 2007–2010 saadud riigiabi. Sinna alla käisid ka laenud ja edasilükatud laenumaksed. Kuna firmal seda raha ei olnud, läks ta ka pankrotti.
Läti valitsus võttis mullu detsembris Air Balticu üle, süstides firma kapitali ligi 58 miljonit latti. Paar kuud varem oli firma saanud riigilt 16 miljonit laenu. Kuna kahtlusepisoode on kokku kuus, siis ilmselt on Euroopa Komisjoni meelest kahtlusalused ka pooles ulatuses riigile kuulunud firmale antud varasemad riigi toetused.
Väidetavalt esitas Euroopa Komisjonile kaebuse Bertolt Flick, kes oli kuni mullu sügiseni Air Balticu suuromanik ja juhatuse esimees. Kui ettevõte raskustesse sattus, tõrjus Läti riik Flicki aga omanike ringist välja ning mullu 21. oktoobril kinnitas lennufirma nõukogu firma uueks juhiks Martin Gaussi. Viimane juhtis 2009. aastast kuni 2011. aasta Malévit.
Air Balticu esindajalt ei õnnestunud eile kommentaari saada. Firma pressiesindaja Jānis Vanags ütles kuu aega tagasi Läti telesaates «Tsenseerimata», et Air Baltic loodab, et Euroopa Komisjon ei nõua firmasse makstud raha tagastamist. Tema sõnul on kriisi ajal samasuguseid kapitalisüste saanud ka Czech Airlines ja Air Malta.
Pole võimatu, et jutud Air Balticu ja Estonian Airi ühendamise kohta on samuti kannustatud soovist leida lahendus lätlasi kummitavale hiigeltrahvile.
Mäletatavasti rääkisid Läti ministrid septembris Eesti ajakirjanikele nagu kokkulepitult, et Läti valitsuse arvates oleks mõistlik kaks lennufirmat ühendada. Lõunanaabrite võimukandjate «juhuslik avaldus» tuli siinsetele ametnikele ja poliitikutele üllatusena.
Ka Eesti valitsus peab arvestama sellega, et kui Estonian Air tahab taas rahasüsti, siis vajab see Euroopa Komisjoni heakskiitu. Viimase konkurentsiameti suhtumine raskustes ettevõtete abistamisse on seni olnud väga karm, sest riiklikku rahasüsti firma kahjumi katmiseks peetakse suureks konkurentsimoonutuseks.