Soome teeb peamised relvaostutehingud USA ja Prantsusmaaga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mari Kamps
Copy
Soome kaitsejõududele kuuluv hävituslennuk Hornet.
Soome kaitsejõududele kuuluv hävituslennuk Hornet. Foto: SCANPIX

Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa on olnud need riigid, mis on müünud Soomele pärast külma sõja lõppemist enim relvi.

Kaks kolmandikku relvadest on tulnud neist riikidest, muud suuremad müüjad on olnud Saksa ja Rootsi, kirjutab Helsingin Sanomat Online.

Relvade sissevedu Venemaalt on lõppenud peaaegu täielikult ära, kuigi aastatel 1960-1989 moodustasid Nõukogude Liiduga sõlmitud tehingud 54 protsenti Soome kõigist relvahangetest.

Andmed on pärit Helsingin Sanomate uuringust, mille käigus töötati läbi andmed relvastuse sisseostust aastatel 1990-2011.

Soome on relvade sisseostjana oluliselt suurem tegija kui müüjana. Ekspordi maht kõigub palju, kuid tavaliselt jääb see aastas 50-100 miljoni euro vahemikku. Relvade sisseostmine teistest riikidest on väljaveost kümme korda suurem.

Ameerika Ühendriikide positsioon kaitsejõudude relvastamisel on seotud aastatel 1995-2000 tehtud hävituslennukite Hornet ostmisega.

Prantsusmaalt on Soome ostnud erinevaid seadmeid, näiteks radareid, rakette ja tankitõrjevahendeid.

Maailma viis suurimat relvakaupmeest on USA, Venemaa, Saksa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Sel aastakümnel pole Soome ostnud relvi üksnes Venemaalt.

Kaitsejõudude peastaabist kinnitati Helsingin Sanomatele, et Soome püüab hankida üksnes NATO süsteemidega kokku sobivat relvastust.

Tagasi üles