/nginx/o/2012/11/06/1414788t1h7e8f.jpg)
Kliimasoojenemine on lõuna pool levivate haiguste piiri nihutanud aina põhja poole.
Sääskede edasi kantavad haigused on Euroopas uuesti levima hakanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks puhkusesaarel Madeiral on 52 inimest haigestunud tavaliselt troopikas levivasse Dengue`i palavikku, edastab Helsingin Sanomat.
Neli haigestunutest on saarel puhkusel olnud mandrieurooplased.
Sääskede levitatavatesse nakkushaigustesse, nagu malaaria, Dengue`i palaviku ja Lääne-Niiluse palaviku haigusjuhtumeid on viimasel ajal ette tulnud Kreekas, Prantsusmaal, Itaalias ja Horvaatias.
Malaaria on Euroopas levinud ka varem, kuid Lääne-Niiluse viirus on «uustulnuk».
Sääskede levitatavate haiguste pärast ollakse eriti mures Kreekas. Seal saadi malaariast jagu 1970. aastatel, kuid viimase kahe aasta jooksul on Kreekas olnud 44 malaariasse haigestumise juhtumit.
Lisaks malaariale esineb Kreekas ka Lääne-Niiluse palavikku ja Dengue`i palavikku. Enamik nakatumistest on aset leidnud Lõuna-Kreekas.
Nii Kreeka meditsiinitöötajad kui Euroopa Liidu nakkushaiguste asjatundjad on mures, sest kreeklased suhtuvad oma tervisesse üsna ükskõikselt. Oma rolli mängib ka Kreeka väga halb majandusolukord.
Dengue´i palaviku tekitajaks on flaviviiruste rühma kuuluv RNA-viirus.
Dengue`i viiruspalavikku haigestumisel tekib kõrge palavik, peavalu, nahalööve, veritsemine, kõhuvalud ja jõuetus. Kehatemperatuur võib tõusta 41 kraadini.
Dengue´i palavik on maailmas üheks levinumaks infektsioonhaiguseks, millesse nakatub aastas ligi 100 miljonit inimest ja sureb 40 000.
Malaariat tekitavad plasmodium algloomad. Inimesel võivad malaariat tekitada neli plasmodium`i liiki, neist kõige sagedasem ning kõige ohtlikum on plasmodium falciparum.
Aastas haigestub malaariasse üle 225 miljoni inimese ning sureb umbes 781 000 inimest.
Lääne-Niiluse viirus on flaviviirus hulka kuuluv viirus, mis levib sääs hammustusega, vere ülekandel ja rinnapiimaga. Selle viiruse vastu vaktsiin puudub, põdemise järel kujuneb immuunsus.