/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2012/11/07/1416856t1hc3c5.jpg)
Esialgsed tulemused näitavad, et vabariiklased säilitavad enamuse USA Kongressi esindajatekojas, demokraadid aga senatis.
Vabariiklased säilitavad esindajatekojas enamuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See tähendab, et kes iganes presidendiks ei valita, saab tema tegutsemisruum sisepoliitikas olema üsna piiratud.
Viimased andmed näitavad, et vabariiklased saavad 435-liikmelises esindajatekojas vähemalt 232 ja demokraadid 187 kohta.
Lisaks esindajatekojale otsustati valimistel ka 100-liikmelise senati 33 koha saatus.
Kuigi hääli veel loetakse, on selge, et demokraadid säilitavad seal oma enamuse. Esialgsetel andmetel saavad demokraadid senatisse saata vähemalt 51 senaatorit vabariiklaste 44 vastu, kuid demokraadid võivad oma edumaad veelgi suurendada.
Praegu on demokraatidel senatis 53 kohta vabariiklaste 47 vastu.
Ka seni kontrollisid vabariiklased tänu enamusele esindajatekojas justkui poolt seadusandlikust võimust, kuid vetoõigusega presidendil Barack Obamal on samas vaba voli tõmmata kriips peale igale vabariiklaste eelnõule.
Kuna Ühendriigid on presidentaalne riik, kaldub kaalukauss presidendi kasuks. Siiski tähendab vabariiklaste enamus esindajatekojas, et Obama peab otsima vabariiklastega kompromisse, mis aga ei pruugi rahuldada kumbagi osapoolt.