Helsingi Ülikool võib hakata uurima Bäckmani väitekirja allikaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mari Kamps
Copy
Johan Bäckman aset lilli pronkssõduri juurde Tallinnas.
Johan Bäckman aset lilli pronkssõduri juurde Tallinnas. Foto: Toomas Huik

Helsingi Ülikooli kantsler Ilkka Niiniluoto kinnitas, et kõrgkool plaanib astuda võimalikke samme seoses dotsent Johan Bäckmani doktoriväitekirjaga.

MTV3 telesaade «45 minuuttia» väitis eile, et osa Bäckmani 2006. aastal kaitstud väitekirja materjalist võib osutuda väljamõeldiseks.  

Bäckman tegi oma sõnul 113 intervjuud, kusjuures allikate seas on näiteks kaitsepolitsei (Supo) ja keskkriminaalpolitsei (KRP) ametnikke. Kõik allikad esinevad anonüümsetena. MTV3 uuris välja, et kummaski kohas pole väidetavate intervjuude tegemise kohta mingeid ülestähendusi.

«Võib-olla päritakse Bäckmanilt väidete kohta aru. Pärast seda ülikool otsustab, kas on vaja täiendavat uurimist,» rääkis Niiniluoto Helsingin Sanomatele.

Helsingi Ülikoolil polnud varem mingeid kahtlusi intervjuude materjalide õigsuse suhtes. Täna hommikuse seisuga polnud kõrgkool astunud uute väidete osas mingeid samme.  

Bäckman ütles Helsingin Sanomatele, et MTV3 saates esitatud väited on kõik väljamõeldised. Oma sõnul on tal intervjueeritutest nimekiri.

Dotsent rõhutab, et doktoridissertatsioonis on palju otseseid tsitaate intervjuudest ja neis räägitakse asjadest, mida on võimatu välja mõelda.

Uuringu jaoks küsitles ta politseinikke Soomes, Venemaal ja Eestis. Esimesed intervjuud tegi ta 1996. aastal, viimased 2001. aastal.

Väitekirja oponendi professor Markku Kivineni sõnul pole see midagi erakordset, kui intervjueeritava nime teema sensitiivsuse tõttu ei avaldata.  

Kivinen tunnistas, et teaduskonnas peeti väitekirja üle arutelusid, kuid siis polnud teemaks kasutatud materjal. «Väitekirjas on muid probleeme, Bäckman käsitleb teemat erapoolikult. Minu arvates on see halb viis minna Bäckmanile kallale,» lisas professor.

Tagasi üles