/nginx/o/2009/04/06/159157t1h25ca.jpg)
Kesk-Itaalia Abruzzo piirkonda tabas ööl vastu esmaspäeva võimas maavärin, mille tagajärjel on hukkunud vähemalt 27 inimest.
Rängimad maavärinad Itaalias
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajaloo rängimad maavärinad tabasid Itaaliat 1693. aastal, kui riigi lõunaosas Sitsiilias ja Catania provintsis hukkus hinnanguliselt 60 000 ja Napoli ümbruses 93 000 inimest.
1783. aastal Itaalia lõunatipus Calabrias toimunud maavärin kustutas umbes 50 000 inimese eluküünla.
Möödunud sajandi alguses, 1905. aastal toimus Calabria piirkonnas järjekordne maavärin, mille tagajärjel hukkus 5000 inimest ja hävis täielikult 25 küla.
1908. aastal raputas Euroopat üks ajaloo tugevamaid maavärinaid, kui Itaalia emamaad Sitsiilia saarest lahutava Messina väina ümbrust tabas 7,5-magnituudine maavärin, mis nõudis umbes 200 000 inimelu.
Seitse aastat hiljem (1915. aastal) tabas Itaalia lõunaosa järjekordne maavärin, mille epitsenter asus Avezzano linna kohal. Linn hävines täielikult ja looduskatastroof nõudis vähemalt 30 000 inimese elu.
1976. aastal jäi 70 000 inimest kodutuks, kui Itaalia kirdeosa tabas 6,1-magnituudine maavärin. Toona hukkus 976 inimest.
1980. aastal hukkus 2735 inimest ja üle 7500 sai viga 6,9-magnituudises maavärinas, mille epitsenter asus Ebolis, 80 kilomeetri kaugusel Napolist.
1997. aastal jäi üle 40 000 inimese kodutuks kui maa värises Assisi piirkonnas. Hukkus 13 inimest, kellest neli suri Assisis kokku varisenud Püha Franciscuse basiilika katuse all.
2002. aastal tabas riigi lõunaosa maavärin, mille tagajärjel vajus kokku San Giuliano di Puglias asunud algkool-lasteaed. Toona hukkus 30 inimest, kellest 27 olid lapsed.