Euroopa Liidu kaubandusvolinik Karel De Gucht esines üleskutsega käivitada «niipea kui võimalik» kõikehõlmava kaubandusleppe läbirääkimised USAga.
EL taotleb kaubanduslepet USAga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pöördumises, mis tuli vaid kolm päeva pärast Barack Obama tagasivalimist Ühendriikide presidendiks, esitles De Gucht lepet kui võimalust genereerida mõlema poole jaoks hädavajalikku majanduskasvu ning elavdada soikunud suhteid.
Obama ei ole oma teise ametiaja kaubandusprioriteete veel selgitanud, kuid tema esindaja antud valdkonnas Ron Kirk on viimasel ajal saatnud läbirääkimiste suhtes julgustavaid signaale. Ideed toetab ka mõjuvõimas USA kaubanduskoda.
«Paljude ameeriklaste arvates näib Euroopa olevat ennekõike koht, kus majandusega hakkama ei saada. Nende lootused ja hirmud seonduvad teiste maailmajagudega,» ütles De Gucht talle omase otsekohesusega Dublinis toimunud liberaaldemokraatide konverentsil.
«Kuid sellele vaatamata on atlandiülene suhe majanduslikus mõttes tänaseni kõige tähtsam suhe maailmas,» lisas ta.
EL eelistaks kõikehõlmavat diili, millega kõrvaldataks tariifid nii põllumajandus- kui tööstuskaupadelt ning leevendataks reegleid, nii et ettevõtted ei peaks maadlema erinevate tervishoiu-, ohutus- jms standardite pakettidega.
Sellise pakti problemaatikat on arutatud juba aastaid, kuid kunagi pole asi mõlemal pool Atlandit korraga vedu võtnud. Alati on üks osapool peale käinud, teine aga vastu punninud – kordamööda.
Et mõtted ootamatult ühilduma on hakanud, rõhutab tõdemust, et nn Doha vooru läbirääkimised globaalse kaubandusleppe saavutamiseks on liiva jooksnud. Samuti võib siit lugeda välja mõlema poole soovi leida uusi majanduskasvu allikaid jonnakalt jätkuva globaalkriisi kontekstis, mis töötusmäära ülespoole surub.
«Makromajanduslik olukord survestab meid mõlemaid,» ütles De Gucht ja väitis, et «atlandiülese kaubanduse kõikehõlmav liberaliseerimine aitaks asetada taastumise veelgi kindlamale alusele».
Eeltööd kahepoolsele kaubandusleppele on tehtud juba mitu kuud, suvel koostasid osapooled vastavasisulise ühisraporti. De Gucht loodab leida ideele aasta lõpuks ELi valitsusjuhtide toetuse.
Euroopa ja USA vahelised tariifid on niigi madalad, kuid De Gucht väitis, et nende kõrvaldamine annaks siiski tohutu efekti, kuna kaubandussuhted on niivõrd mahukad – iga päev vahetakse kaupu ja teenuseid ligi 2 miljardi euro väärtuses.
Läbirääkimiste teel kõrgub arvestatavaid takistusi. Poolte vahel on toimunud mitmeid ajalooliselt ägedaid ja aeganõudvaid kaubandusalaseid vaidlusi – alates lennukitootjate riiklikest dotatsioonidest kuni ELi visa vastupanuni USA väidetavalt ohtlikule veise- ja linnulihale. Mitmes ELi liikmesriigis valitseb vaat et religioosne vastuseis geneetiliselt muundatud organismidele, mida USAs laialdaselt kasutatakse.
«Üheks tüliõunaks saab ilmselgelt ligipääs meie põllumajandusturgudele,» ütles De Gucht, märkides, et USAs võib osutuda keerukaks riigihangete turu avamise küsimus.
«Kerge see kõik olema ei saa. Selline suhe ei ole oma olemuselt lihtne,» tunnistas volinik, kuid lisas: «Me teame, mis on kaalul ja mida me teha saaksime. Nüüd on aeg tegutseda.»
Copyright The Financial Times Limited 2012