/nginx/o/2012/11/12/1426998t1h22d8.jpg)
Venemaal meenutati möödunud nädala laupäeval 30 aastat tagasi surnud Leonid Brežnevit, kes oli Nõukogude Liidu juht aastatel 1964 – 1982.
Venemaal meenutati 30 aastat tagasi surnud Leonid Brežnevit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda perioodi tuntakse stagnatsioonina, kuna siis ei leidnud aset mitte mingit poliitilist, sotsiaalset ega majanduslikku muutust, edastab Interfax.
Brežnevi pikk valitsusaeg valmistas samas ette Nõukogude Liidu lagunemist, mis toimus üheksa aastat pärast ta surma.
Venemaa meedias kajastati Brežnevi surma aastapäeva üsna mõõdukalt. Esile toodi nii Brežnevi ajastu puudused, kuid ka positiivsed küljed, mida siiski ka leidus.
Venemaa telekanalid viitasid ka Brežnevi viimaste eluaastate halvale tervisele. Venelased ei irvitanud stagnandist riigijuhi üle, pigem tunti talle ta halva tervise pärast kaasa.
«Brežnev ei olnud vere- ega kättemaksuhimuline nagu paljud ta eelkäijad. Sellest saadi ta võimu all elades väga hästi aru,» sõnati nüüd endise riigijuhi elu käsitlevas telesaates.
Brežnevi aega peeti Nõukogude Liidus stabiilsuse ajaks ning pärast riigi lagunemist igatseti seda pikka aega taga.
Uudisteagentuuri RIA Novosti kommentaator meenutas, et viina hind tõusis Venemaal Brežnevi valitsusajal vaid kaks korda. See tähendas rahva kontrolli all hoidmist viina abil.
Brežnevi ajastul leidis aset näiteks tuumafüüsiku ja dissidendi Andrei Sahharovi riigist välja saatmine, kirjanikult ja dissidendilt Aleksander Solženitsõnilt Nõukogude Liidu kodakondsuse ära võtmine ja riigist välja saatmine ning verise Afganistani sõja algus.