Panetta: Petraeuse otsus tagasi astuda oli õige

David Petraeus. Foto: SCANPIX

USA Luure Keskagentuuri (CIA) endine direktor David Petraeus talitas tagasi astudes õigesti, sest tema ametikoht nõuab ausust ja laitmatut renomeed, ütles kaitseminister Leon Panetta eile.

«Mul on väga kahju, et nii silmapaistev karjäär niisugusel moel lõpeb, kuid tuleb aru saada, et CIA juhi ametikohal on esmatähtsad renomee ja ausameelsus,» ütles minevikus paar aastat ise CIAd juhtinud Panetta (74) ajakirjanikele.

Ühendriikide seadusandjad küsisid varem, miks president Barack Obama administratsioon ei olnud Petraeuse ja tema armukese kirjavahetuse uurimisest kongressi teavitanud.

Panetta hinnangul on tegemist õigustatud küsimusega, millega tuleb valitsusel kindlasti tegeleda.

«Eelmise CIA direktorina ja inimesena, kes on aastaid luurekogukonnaga koostööd teinud, arvan, et valitsus kannab vastutust selle eest, et kongressi luurekomiteesid informeeritakse õigeaegselt sündmustest, mis võivad käimasolevate luureoperatsioonide turvalisusele mõju avaldada,» nentis kaitseminister.

Panetta väitel on kõige olulisem, et skandaal CIAd ei räsiks ja selle tööd ei mõjutaks, sest töö, mida agentuur teeb, on Ühendriikide riikliku julgeoleku seisukohalt eluliselt oluline.

«Järgmine CIA direktor peab olema tugev, võimekas ja pühendunud juht, kes suudab agentuuri tööd väärikalt jätkata,» lisas Panetta.

Vastates küsimusele, kas ta president Obama teisel ametiajal kaitseministrina jätkab, lausus Panetta: «Kes teab?»

«Pole saladus, et soovin ühel hetkel tagasi koju Californiasse naasta, kuid lähitulevikus pean tegelema Ühendriikide kaitsevaldkonna jaoks oluliste teemadega nagu kärped kaitse-eelarves ja Afganistani sõda,» tõdes kaitseminister.

Leon Panetta teenis enne 2011. aastal USA kaitseministriks saamist kaks aastat CIA direktorina. Enne seda oli mees aastaid riigi kongressi mõjuvõimas demokraat. Bill Clintoni administratsiooni ajal aastatel 1993-2001 tegeles Panetta eelarveküsimustega ning oli ka presidendi personaliülem.

David Petraeuse afäär tuli päevavalgele FBI (Föderaalse Juurdlusbüroo) juurdlusega sellesse, kas tema tööarvutile võisid kõrvalised isikud ligi pääseda, kirjutasid New York Times ja teised USA meediaväljaanded valitsusallikatele viidates.

NBC News ja teised telekanalid on teatanud, et FBI keskendub Petraeuse biograafile Paula Broadwellile, kes teda raamatu jaoks pikka aega usutles. Broadwell ei ole paljastusi avalikult kommenteerinud.

New York Times ja Washington Post kirjutasid laupäeval, et juurdluse ajendiks olid «ahistavad» elektronkirjad, mida Broadwell saatis ühele naisele, kelle nime ei ole avaldatud.

Posti andmeil oli kirjade adressaat nii hirmunud, et palus FBI kaitset ja saatja väljauurimist.

Ajalehe andmeil ei töötanud teine naine CIAs ja tema suhe Petraeusega on ebaselge. Kuid ajalehe andmeil viitasid elektronkirjad sellele, et Broadwelli arvates ohustas naine tema suhet endise USA vägede komandöriga Iraagis ja Afganistanis.

Petraeus teatas tagasiastumisest president Barack Obamale neljapäeval saadetud kirjas, põhjusena tõi ta välja abieluvälise armusuhte. Obama rahuldas tema lahkumisavalduse, kuid ei olnud kiidusõnadega kitsi. Petraeusele avaldasid tunnustust ka mõlema partei seadusandjad.

Ühendriikide meedias on Petraeuse  tagasiastumine põhjustanud suurt imestust, sest paljude hinnangul pole salasuhe tema ametikohalt lahkumiseks piisav põhjus. Septembris Liibüas Benghazis aset leidnud rünnak USA saatkonnale oli Petraeuse laitmatu karjääri ainus suurem kriis ja Ühendriikides on juba oletatud, et pigem võib see olla tagasiastumise tegelikuks taustaks.

Petraeus asus CIAd juhtima 2011. aasta septembris. Enne seda oli ta NATO vägede juhataja Afganistanis ja teenis Ühendriikide relvajõududes 37 aastat. Petraeuse teeneks peetakse pööret Iraagi sõjas ja Obama Afganistani-strateegia käivitamist, mille tulemuseks oli Talibani oluline nõrgestamine ja ameerika sõdurite kojutoomine.