Türgis kahepäevasel visiidil viibiv USA president Barack Obama soovitas Türgil ja Armeenial erimeelsused lahendada. Ühtlasi toetas riigipea ka Türgi püüdlusi ühinemaks euroliiduga.
Obama toetab Türgi ELi püüdlusi ning lepitab Armeeniat ja Türgit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Obama soovitas vaenupooltel alustada konstruktiivset dialoogi, et suhteid normaliseerida ja aastate eest suletud piir taas avada. Kuigi USA president oli oma valimiskampaania ajal lubanud, et nimetab 20. sajandi alguses Armeenias toimunud massitapmisi genotsiidiks, ei kasutanud ta seda terminit oma pöördumises kordagi, vahendas AFP.
Obama kohtus Istanbulis mõlema riigi välisministritega ja vihjas, et Ühendriigid ei sekku kahe riigi vaidlusesse selle üle, kas Türgi oli armeenlaste tapmiste taga.
«Ma ei soovi keskenduda enda, vaid türklaste ja armeenlaste nägemusele,» ütles ta Ankaras toimunud pressikonverentsil. «Ma pole huvitatud sellest, et Ühendriigid kallutaksid neid läbirääkimisi ühele või teisele poole, samal ajal kui [kaks riiki] peavad kasulikke läbirääkimisi.»
Türgi sulges 1993. aastal piiri Armeeniaga ja katkestas riigiga diplomaatilised suhted, et avaldada sel moel protesti moslemitega asustatud Aserbaidžaanile kuulunud Mägi-Karabahhia hõivamise vastu Armeenia poolt.
Armeenia ja Aserbaidžaan tülitsevad omavahel Mägi-Karabahhia piirkonna üle, kus elab hinnanguliselt 90 000 elanikku. Eelmise aastakümne alguses peeti tillukese Mägi-Karabahhi pärast sõda, milles hukkus kuni 30 000 inimest. Sõja tulemusena läks Mägi-Karabahh armeenlaste kontrolli alla.
Ühtlasi puuduvad kahe riigi vahel ka diplomaatilised suhted, sest Türgi toetab Mägi-Karabahhia küsimuses Aserbaidžaani, mis on islamiriik ja mille elanikud on türklastega lähedalt seotud.
Tüli Armeenia ja Türgi vahel oli käärinud siiski kauem, sõltumatute uurijate tööd on tuvastanud, et Türgi keskvõim oli armeenlaste genotsiidi taga. Kõige süstemaatilisemalt toimus «armeenia küsimuse» lahendamine 1915.-1916. aastal Väike-Aasias, kus hinnanguliselt hukkus 1,5 miljonit armeenlast.
Obama kohtus oma visiidi käigus ka Türgi poliitilise juhtkonna ja usujuhtidega ning avaldas korduvalt toetust liitlasriigi püüdlustele liituda Euroopa Liiduga.
«Türgi on oluline liitlane ja Euroopa oluline osa,» ütles Obama Türgi parlamendi ees peetud kõnes. «Türgi liikmelisus avardaks ja tugevdaks veelgi Euroopat.»