ELi majandusvolinik Olli Rehn teatas eile, et Hispaania ei vaja kuni tuleva aasta lõpuni täiendavaid kasinusmeetmeid, kuigi eelarve-eesmärkide täitmisest on asi väga kaugel – selge märk sellest, et Brüssel hakkab kärpekääre varna riputama.
Rehn vabastas Hispaania edasisest kasinusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtegi uut eelarve-eesmärki Rehn Hispaaniale tänavuseks ega tulevaseks aastaks ei seadnud, andes oma heakskiidu lihtsalt Madridi poolt septembris väljakuulutatud struktuursete reformide alusel.
«Me ei keskendu niivõrd nominaalsetele eesmärkidele, kuigi see aitaks ajakirjanikke pealkirjade panemisel, kuna pakuks selgeid protsente,» ütles Rehn.
«Minu meelest on see õige lähenemine nii majanduslikust aspektist lähtudes kui ka korrektne viis [ELi] reeglite rakendamiseks.»
Otsus, mille Euroopa Komisjoni täiskoosseis eile heaks kiitis, sündis päeval, mil euroala kriisiriikide pealinnu raputasid kasinusevastased meeleavalduse, mis osutusid eriliselt jõulisteks Hispaanias ja Portugalis, kus suleti koolid, seiskus ühistransport ning kannatas lennuliiklus.
Rehn hoiatas avalikkust tõlgendamast tema otsust kui euroalaülest poliitikanihet ning selgitas, et Brüssel peab «võtma iga juhtumit eraldi».
Ühtlasi lisas Rehn, et Madrid peab 2014. aastal veelgi rohkem pingutama, et oma eelarvepuudujääk – mis kõrgus läinud aasta lõpus 11 protsendi juures SKTst – siis ELis ettenähtud 3 protsendi piiresse saada.
Kuid otsus on siiski jõuline signaal sellest, et Euroopa Komisjon on joondumas Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) vaadete järele. Viimane soovitab läheneda raskustes riikidele nagu Kreekale paindlikumalt, kuna kindlalt paikapandud eelarve-eesmärgid on nõudnud drastilisi kärpeid ka sügava majanduslanguse tingimustes.
Otsus vajab siiski ka euroala liikmesriikide kinnitust. Mitmed neist, sealhulgas Saksamaa, on nõudnud kehtestatud eesmärkide kindlakäelist jõustamist. Kuid ELi kriisireeglitest lähtuvalt on Rehnil ülemvõim majanduslike ajakavade paikapanemiseks ning riikide valitsustel on raske tema otsuseid muuta.
Kui otsus jõusse jääb, kaob Hispaania peaministri Mariano Rajoy teelt suur tõke, mis hoidis teda ELi ja Euroopa Keskpanga käest majandusabi palumast.
Nimelt on Rajoy korduvalt kinnitanud, et ta ei kavatse paluda abi – mis ilmselt tähendaks ELi ja EKP poolset võlakirjaostude aktsiooni Madridi laenukulude langetamiseks – kui sellega kaasneksid edasised kasinusmeetmed.
«Me oleme nüüd järeldanud, et Hispaania meetmed 2012. ja 2013. aastate jaoks on piisavad,» ütles Rehn abiprogrammi võimalusele viidates. «Linnuke on kirjas – tingimusel, et plaani täidetakse täpselt ja veenvalt.»
Rehni sõnade valguses ei pea Madrid teostama täiendavaid pensionikärpeid, millele Rajoy ägedalt vastu seisis, kuid mis siiski ähvardavalt valitsuse kohal rippusid.
Madrid Rehni otsust koheselt ei kommenteerinud.
Seniste plaanide järgi pidi Hispaania kärpima oma eelarvepuudujäägi tänavu 6,3 protsendi ja 2013. aastal 4,5 protsenti peale SKTst.
Kuigi rahandusminister Luis de Guindos kinnitas veel sel nädalal, et eesmärgid täidetakse, osutavad ELi hiljutised prognoosid sellele, et tänavune defitsiit tuleb 8 protsenti, tuleval aastal aga 6 protsenti.
Copyright The Financial Times Limited 2012