/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/11/16/1436850t1h8f2e.jpg)
ÜRO Jugoslaavia sõjakuritegude tribunal mõistis täna õigeks endised Horvaatia kindralid Ante Gotovina ja Mladen Markači, keda süüdistati sõjakuritegudes Jugoslaavia verise lagunemise ajal, ja käskis nad vabastada.
ÜRO sõjaroimakohus mõistis endised Horvaatia kindralid õigeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Apellatsioonikohus langetas Gotovina ja Markači suhtes õigeksmõistva otsuse, ütles Haagis asuva rahvusvahelise endise Jugoslaavia sõjaroimatribunali (ICTY) kohtunik Theodor Meron.
Kohtusaali pealtvaatajaterõdul puhkes maruline aplaus, kui õigeksmõistev otsus ette loeti. Mitmed puhkesid nutma ja tõttasid Markači naist Mirjanat embama.
Kui otsus teatavaks tehti, korkisid kindralite toetajad kohtuhoone ees lahti šampanjapudelid ja laulsid Horvaatia rahvuslikke laule.
Pidu läks lahti ka Zagrebi keskväljakul, kus tuhanded inimesed olid kohtuistungile televisiooni vahendusel kaasa elanud.
Horvaatias rahvuskangelaste seisuses Gotovina ja Markač mõisteti möödunud aastal iseseisvussõja ajal Horvaatia serblaste tapmise eest vastavalt 24 ja 18 aastaks vangi. Gotovina ja Markač, mõlemad 57 aastat vanad, mõisteti süüdi üheksa punkti alusel, mis käsitlesid mõrvu ja ebainimlikku käitumist serblastega.
Kohus leidis aga, et otsuse aluseks oli ekslik eeldus, et iga suurtükimürsk, mis kukkus serblaste linnadesse või sõjalisest sihtmärgist rohkem kui 200 meetri kaugusele, kujutas endast rünnakut tsiviilelanikele.
Kohus lükkas tagasi ka väite «ühisest kuritegelikust ettevõtmisest, mille eesmärk oli serbia tsiviilelanikud Krajina piirkonnast sunniviisiliselt alatiseks kõrvaldada».
Kolmas süüalune, sõja ajal asekaitseministri ametit pidanud Ivan Čermak mõisteti juba siis õigeks.
Endise Prantsuse võõrleegioni sõduri Gotovina süüdistus puudutas tema vägede sõjakuritegusid 1995. aasta operatsiooni Torm ajal, mida ta kindralina juhtis, eriti nelja serblaste Krajina piirkonna linna pommitamist selle aasta augustis.
Süüdistajate väitel tapeti 324 serblast ja ligi 90 000 serblast paigutati sunniviisil ümber kindla kavatsusega takistada neid naasmast.
Serblastest ohvrite organisatsioonid väidavad, et tapetuid oli 1200 ja küüditatuid 220 000.
Gotovina, kes on kõigi aegade kõrgeim kohtu alla antud Horvaatia ohvitser, ja Markač kaebasid mais otsuse edasi. Nende advokaat väitis, et Horvaatia suurtükituli ei olnud suunatud tsiviilelanikele, ja apellatsioonikohus jäi sellega nõusse.