/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/09/14/1319204t1h4bfd.jpg)
Läti kaitseminister Artis Pabriks nimetas Eestis avaldatud Läänemere piirkonna julgeolekuseisundi aruannet vananenuks ja kinnitas, et raportis esitatud andmed Läti julgeolekuvõimekuse kohta ei vasta tegelikkusele.
Läti kaitseminister nimetab Eestis avaldatud aruannet vananenuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseuuringute keskuses valminud raport Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonna kohta avaldas kahtlust, kas Läti kaitsevägi on kärbete ning riigi demograafilise olukorra tõttu võimeline oma ülesandeid täitma.
Pabriks ütles BNSile, et ta ei eita fakti ning Läti ei ole tõepoolest valmis eraldama kaitsekulutusteks kahte protsenti sisemajanduse kogutoodangust, nagu teeb seda Eesti. Samas kinnitas ta, et erinevalt uuringus avaldatud andmetest ei panusta Läti ainult rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, vaid ka oma riikliku julgeoleku kindlustamisele ja on seadnud eesmärgiks kaitsekulutuste suurendamise.
«Raporti koostajad on ilmselt tähelepanu alla võtnud 2008. aastal alanud kriisiolukorra, mil Läti kaitse-eelarvet kärbiti poole võrra,» sõnas Pabriks. «Nad on tähelepanu alt välja jätnud, et juba kaks aastat on meie üheks prioriteediks maavägede brigaadi arendamine, mis on suunatud eelkõige Läti territooriumi kaitsele.»
Raport «Arengud Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020. aastani» märgib, et majanduskriisi tulemusena külmutati Lätis enamik relvajõudude arendustegevusi, mistõttu kaitse-eelarve moodustab 2012. aastal ühe protsendi SKPst. Suurte kärbete tõttu viis Läti ellu rea muutusi ja reforme, suurendamaks operatiivüksuste koosseisu.
Raport toob aga samas positiivsena esile, et Läti kaitsekulude vähenemine paistab olevat peatunud, sest tänavu mais hääletas parlament kaitsekulude tõstmise poolt kahe protsendini SKP-st kümne aasta jooksul.
Raport nendib, et tänapäeva Läti relvajõud on keskendunud rahvusvaheliste ülesannete täitmisele. «Kui Lätit peaks ohustama konventsionaalne konflikt, oleks relvajõudude tugifunktsioonide täitmine ja lahingutegevuses osalemise võime piiratud,» märgib raport.
Raport toob esile, et aastatel 2008-2010 läks erru märkimisväärselt suur arv väga professionaalseid ja motiveeritud sõjaväelasi.
«On kahtlane, kas Läti relvajõud on praegu võimelised oma ülesandeid täitma. Võttes arvesse demograafilisi probleeme ja emigratsiooni kõrget taset, on ebatõenäoline, et Läti relvajõud on suutelised värbama piisaval arvul väljaõppe saanud ja motiveeritud isikkoosseisu ning seda ka sälitama,» seisab raportis.
Raporti «Arengud Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020. aastani» koostas riigikogu väliskomisjoni palvel uurimisrühm, kuhu kuulusid Tallinnas tegutseva rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Riina Kaljurand ja nooremteadur Julian Tupay, Rootsi sõjateaduste akadeemia analüütik, erukondralmajor Karlis Neretnieks ja Rootsi kaitseuuringute agentuuri endine analüütik Bo Ljung.
Eelmisel nädalal ilmus Postimehes artikkel, milles väideti, et Eesti lõunanaaber Läti on võimetu end iseseisvalt kaitsma või rahvusvahelist koostööd tegema, mistõttu on ohkuks ka Eesti julgeolekule. Artikli tõttu muutus Läti armee ja selle kaitsevõime Lätis tulise diskussiooni teemaks.
Läti kaitseminister Artis Pabriks ütles artiklit kommenteerides, et eestlased võivad magada rahulikult, kuna nende riigi lõunapiir on kaitstud. Samasisuliste avaldustega esinesid ka peaminister Valdis Dombrovskis ja president Andris Bērziņš.