/nginx/o/2009/04/08/160039t1h0d24.jpg)
Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Andres Herkel ei usu, et Moldovas viiakse kommunistide kukutamiseks läbi niinimetatud värviline revolutsioon.
Herkel: Moldova protest väljendab pettumust, kuid pööret ei too
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herkel möönab oma blogis, et Chişinău protestijate tegevus ei anna lootust, et Moldovas viidaks Ukraina ja Gruusia eeskujul läbi revolutsioon.
«Ei Ukraina oranži revolutsiooni puhul 2004. aastal ega aasta varem Gruusias toimunud rooside revolutsiooni puhul ei alustanud protestijad parlamendihoone akende lõhkumisest ega tormanud mööblit, pabereid ja arvuteid rüüstama,» täpsustas Herkel, kelle sõnul pole valdavalt noortest ning tudengitest koosnevate meeleavaldajate demonstratsioonidel «mõtestatud poliitilist juhtimist».
«Üleskutse koguneda levis eeskätt meililt meilile ja mobiliseeris üliõpilasi. See toimis, kuid protest oli halvasti juhitud või hoopis juhtimata,» arvas Herkel, kelle sõnul on Moldova protest eeskätt pealinna protest, sest seal pole kommunistide ülekaal võrreldes teiste poliitiliste jõududega nii suur.
«See, et noorte protest võimu vastu vägivaldseks läks, on emotsionaalne, poliitiliselt pime reaktsioon. Raske on leppida sellega, kui elad oma noorust Euroopa kõige vaesemal maal ja muutusi ei paista,» lisas Herkel, kelle sõnul oleks ta väga üllatunud, kui selline meeleavaldus tooks riigis pöörde. «Paremal juhul sunnib see poliitikuid koostööle edasiste pingete vältimiseks.»
Riigikogulane viitab ka asjaolule, et erinevalt Gruusiast ja Ukrainast ei tõtanud välisvaatlejad Moldova äsjaseid üldvalimisi, kus võidutsesid kommunistid, hukka mõistma.
«Juhtisin kuu aega tagasi Chişinăus ENPA (Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee) valimiseelset missiooni. Toonast muljet kokku võttes osutasin, et Moldovas on arvestatav poliitiline pluralism, kuid parteidel pole võrdset väljundit meedias ning kommunistid kasutavad kampaaniat tehes administratiivset ressurssi (loe siit).»
Herkeli sõnul andsid Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament Moldova parlamendivalimistele positiivse ühishinnangu. Rahvasaadiku kinnitusel kiidetakse ka selles dokumendist üldist pluralistlikku keskkonda, mis tähendab tema sõnul seda, et «Moldovas ei käi asjad nõnda, nagu Venemaa või Aserbaidžaani viimaste valimiste puhul, kus niinimetatud demokraatia on rangelt kontrollitud ja nii valimistulemust kui arvestatavate protestide puudumist võib ette ennustada».
Siiski pole Herkel kindel, kas see ka tulevikus nõnda on, sest «destruktiivne protest võib anda võimudele ettekäände kruvid kõvemini kinni keerata».
Herkel ei eita, et äsjased valimised andsid Moldovale halva tulemuse, sest kommunistid saavutasid nii suure ülekaalu, et vajadus teiste poliitiliste jõududega arvestada ilmselt puudub. «Kui kommunistid peaksid opositsiooniga arvestama kas presidendivalimisel või konstitutsiooniliste seaduste vastuvõtmisel, siis oleks pilt teine. Tänavaproteste asendaks vajadus läbi rääkida,» arvas riigikogulane.