/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2009/04/08/160748t1hf2bc.jpg)
Kui maailma suurlinnad peavad tegelema liiklussaaste tervistkahjustavate mõjudega, siis põhjanaabrid astusid võitlusse pealinnas jõudsasti kasvanud jäneste arvukusega.
Helsingi võitleb edutult jänestega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jänesed on tekitanud tõsist kahju... me räägime kulust, mis ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesse,» ütles jäneste populatsiooni vähendamise eest vastutav linnaametnik Antti J. Rautiainen, vahendas AFP.
Pikk-kõrvad on leidnud tee just rikkamate linnakodanike koduaedadesse ja Helsingi parkidesse, tekitades taimestikule kahju 200 000 euro (üle 3,1 miljoni Eesti krooni) väärtuses.
Siiani pole ka selge, kas tegemist on küülikute või halljänestega, kuid väidetavalt on probleem alguse saanud vabadusse pääsenud lemmikloomadest. Jänesed on osutunud linnavõimudele raskeks pähkliks, sest senised katsed nende asurkonda kontrolli all hoida on ebaõnnestunud.
«Möödunud aasta septembris alustasime me tuhkrutega jänesejahti. [...] Muuhulgas kasutasime ka relvi, vibusid, võrke ja püüniseid,» rääkis Rautiainen, kelle sõnul pole need abinõud siiski soovitud edu toonud, sest Helsingi kesklinna ümbruses tegutsevate jäneste arvukus läheneb jõudsalt 10 000 piirile. Mullu arvati neid olevat veel 7000 ringis.
Seetõttu soovib põllumajandus- ja metsandusministeerium muuta seadust, et pikendada jäneste küttimise perioodi, kuna kevadel ning suvel on jahipidamine keelatud.
Keskkonnakaitsjad seisavad ministeeriumi ja linnavõimude initsiatiivi vastu, sest nende hinnangul võib see tuua kaasa kasvava julmuse jäneste vastu. Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi esindaja Christian Krogelli kinnitusel ei tähenda jahiloa pikendamine siiski seda, et jäneseid võiks terve aasta jooksul küttida.