/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2012/11/20/1443900t1he332.jpg)
Europarlament arutab ELi ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat puudutavaid raporteid, millest kaks koostasid eestlased.
Eurosaadikud tahavad jõulist ühiskaitset
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EL peaks koostöös NATOga kindlaks tegema liikmete sõjalised tugevused ja suutmatuse ning koostama oma julgeolekut käsitleva valge raamatu, soovitab Prantsuse konservatiivist eurosaadik Arnaud Danjean täna Strasbourgis arutlusele minevas raportis ühenduse kaitsepoliitika rakendamise kohta.
Danjeani raport, mis meenutab nii uudseid arenguid ELi lõunanaabruses kui kümnendeid Euroopat kaitsnud USA ümberorienteerumist Aasiale ja Vaiksele ookeanile, on üks neljast europarlamendis ette võetavast ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) alasest dokumendist.
Kõik neli – lisaks Danjeani omale ka Rumeenia sotsiaaldemokraadi Ioan Mircea Paşcu vastastikust kaitset, Tunne Kelami küberjulgeolekut ja Indrek Tarandi keskkonnajulgeolekut puudutavad raportid – soovitavad ELi oma kaitsepoliitikaga edasiminekut määral, mis ilmselt veel mitte väga ammu kõlanuks ennekuulmatuna. Samas kumab kõigist läbi ka frustratsiooni reaalsuse osas, mida iseloomustavad kaitsekärped ja institutsionaalne venimine.
Nagu tõdeb aga Paşcu, pole hoolimata sellest, et Lissaboni leppega lisati ELi alusdokumentide sekka vastastikuse kaitse ja solidaarsuse põhimõtted, kolm aastat hiljem jõutud nende rakenduskorra koostamiseni.
Hääletusele lähevad need raportid homme. Silmapaistvamate oponentidena mainitakse kaht fraktsiooni: Euroopa Konservatiive ja Reformiste ehk nn Briti konservatiive ning Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete ja Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni.
Viimane on põhimõtteliselt totaalpatsifistlik, Briti konservatiivide jaoks on aruanded üks järjekordseid euroskeptitsismi väljendusi: nad kahtlustavad ühises kaitsepoliitikas NATO dubleerimist.
Möödunud nädalal Tallinnas tutvustatud Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) analüüs «Arengud Läänemere julgeolekukeskkonnas aastani 2020» tõdes, et on üsna tõenäoline, et ELi ühine kaitsepoliitika ei suuda lähitulevikus sellele kandile pakkuda tavapärast sõjalist julgeolekut.
«ÜJKP-l puudub kõik, mis teeb NATO selles vallas elujõuliseks: poliitiline tahe, rahastus, Ameerika Ühendriikide osalus ja taristu,» nendib dokument.
RKK hinnangul pole aga klassikaline territoriaaljulgeoleku pakkumine olnud kunagi mõeldud olema ELi kaitsepoliitika ülesanne. «Konfliktide ennetamise, stabiliseerimise ja riikide ülesehitamise võime,» pakub nende analüüs ELi kaitsepoliitika rolle.
EL on 2003. aastast, kui käivitus ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, teinud 19 tsiviil- ja seitse sõjalist operatsiooni.
Praegu käib neist 11 tsiviil- ja kolm sõjalist operatsiooni. Neist tuntuim on piraaditõrjeoperatsioon EUFOR Atalanta. Värskete teadete kohaselt on ELi, NATO ja mitme riigi merevägede ühispingutusel Somaalia rannikult lähtuv piraatlus langenud madalaimale tasemele alates 2008. aastast.