Sarkozy pääses esialgu süüdistustest

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nicolas Sarkozy (mobiiltelefoniga) lahkub Bordeaux' kohtumaja juurest.
Nicolas Sarkozy (mobiiltelefoniga) lahkub Bordeaux' kohtumaja juurest. Foto: SCANPIX

Endine Prantsuse president Nicolas Sarkozy andis neljapäeval tunnistusi võimaliku seadusevastase kampaaniaraha asjus, kuid ametlikku süüdistust talle ei esitatud.

Kohtukolleegium otsustas pärast 12-tunnist küsitlust tunnistada Sarkozy hoiatuse saanud tunnistajaks. Uurimine seega jätkub, mis vähendab kevadistel presidendivalimistel François Hollande'ile alla jäänud Sarkozy väljavaateid poliitilisse rambivalgusse naasta.

Sarkozyd kahtlustatakse Prantsusmaa rikkaima naise, kosmeetikagigandi L'Oreali pärijanna Liliane Bettencourt'i rahalistel eesmärkidel ärakasutamises 2007. aasta valimiskampaania ajal.
Bettencourt on praegu 90-aastane ja tema tervis on alates 2006. aastast kehv olnud.

Ekspresidenti ähvardavad süüdistused koosnevad kahest osast: et ta kasutas naiselt võetud raha oma kampaania rahastamiseks, ületades lubatud limiiti, ning et raha saadi ilma põdura naise täie teadmise ja nõusolekuta.

Viimast väitis 2010. aastal Bettencourt'i endine raamatupidaja Claire Thibout, kelle sõnul andis ta 150 000 eurot sularahas Bettencourt'i paremale käele Patrice de Maistre'le, kes pidi selle andma üle Sarkozy kampaania laekurile Éric Woerthile.

Maistre võttis aastail 2007-2009 seitsmel korral Bettencourt'i Šveitsi pangaarvelt sularahas välja kokku neli miljonit eurot.

Uurijad kahtlustavad, et osa rahast või kogu summa jõudis mingil moel Sarkozy või tema partei kätte.

Sarkozy jäi Hollande'ile kaotades ilma ka puutumatusest ning teda ähvardab veel rida kohtuvaidlusi.

Teda uuritakse seoses arvamusküsitluste lepingute, ebaseadusliku politseijuurdlusega ajakirjanike suhtes ning väidetavate pististega, mis ta sai seoses Pakistani relvatehinguga 1995. aastal, kui ta eelarveminister oli.

Sarkozy ei ole välistanud 2017. aastal uuesti riigipeaks pürgimist.

Katsed Sarkozyle tema parteis asendaja leida lõppesid tüliga, sest hiljutistel juhivalimistel kuulutasid end võitjaks nii ekspeaminister François Fillon kui ka tema vastaskandidaat, UMP populistlik peasekretär Jean-François Cope.

Sarkozy eitab süüd, kuid tema eelkäija Jacques Chiraci süüdimõistmine eelmisel aastal näitas, et kohtud on valmis endisi liidreid vastutusele võtma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles