Moskva kutsub kaitsma Moldova riiklust

Nõukogude Liidu vapp Moskva lähiajaloo skulptuuride pargis. Foto: AFP / Scanpix

Venemaa juhtkond on mures selle pärast, millist ohtu võivad kujutada rumeenlaste väljaastumised Moldova iseseisvusele, selgub viimastel päevadel Moskvast tehtud avaldustest.

Euroopa Liit ja Rumeenia peavad tegutsema, tagamaks seda, et Moldova suveräniteeti ei õõnestataks, toonitas välisminister Sergei Lavrov ka värskes intervjuus oma maa meediakanalitele, mida vahendas AFP.

«Loosungid ja lipud, mida kasutati Chişinăus teisipäeval tegi meid väga murelikuks. Nad näitasid ühemõtteliselt, et meeleavaldajad olid haaratud ideest hävitada Moldova riiklust,» tõdes ta.

«Me juhtisime euroliidu tähelepanu sellele. Meile kinnitati, et olukorda võetakse täie tõsidusega,» lisas minister. «Me loodame, et EL ja Rumeenia, kes avalikult mõistsid vägivalla hukka, astuvad samme selle nimel, et Rumeenia lippe ja Rumeenia loosungeid ei kasutataks ettekäändena Moldova riikluse lammutamiseks.»

Moldova pealinnas teisipäeval rahutusteks paisunud massimeeleavalduse ajal hüüdsid paljud noored demonstrandid, et nad on rumeenlased ning lehvitasid nii Rumeenia kui ka ELi lippe, millele viidates rääkis president Vladimir Voronin hiljem naaberriigi väidetavate agentide aktiivsest osalusest toimunus.

Lavrovi sõnul oleks vale võrrelda neid sündmusi nn värviliste revolutsioonidega, mis on toimunud teistes endistes nõukogude vabariikides viimastel aastatel. Ta viitas sellele, et ükski rahvusvaheline organisatsioon pole seadnud kahtluse alla pühapäevaste valimiste tulemuste õigsust ja vastavust demokraatlikele normidele.

OSCE on siiski leidnud, et kuigi hääletus ise vastas üldjuhul normidele on Moldovas siiski veel arenguruumi valimiste läbiviimisel ning eeskätt puudutab see võimude propagandat nii riigi- kui erameedias. Esialgu teatatud valimistulemustega võrreldes vähendati eile pärast rahutuste vaibumist kommunistidele antud mandaatide arvu ühe võrra.

Moldova kommunistlikud juhid süüdistasid korratuste vallandumises lisaks opositsioonile Rumeenia võime, sulgesid ajutiselt ka piiri naabriga ja kehtestasid uuesti viisarežiimi. Samuti teatati mitme rumeenia ajakirjaniku riigist väljasaatmisest. Rumeenia suursaadik Filip Teodorescu sunniti «diplomaadile mittesobiva käitumise pärast» samuti maalt lahkuma. Bukarest nimetas selliseid süüdistusi ja samme aga provokatsiooniks.

Teisipäevaste rahutuste ajal, mil protestijad tungisid nii parlamenti kui presidendi hoonesse, vahistati võimude kinnitusel ligi paarsada inimest ning korratuste organiseerijaid ähvardatakse karmi karistusega. Siseministeeriumi pressiesindaja sõnul uuritakse praegu videomaterjali ja muid tõendeid, et otsustada, kelle vastu kriminaalasi algatada.

Voronini sõnul võivad ka mõned opositsioonijuhid, kes lootsid parlamenti pääseda, nüüd «sootuks teise kohta» sattuda, vahendas Interfax. Meedia andmetel on kinni võetud teiste seas endine presidendi nõunik ja praegune opositsioonijuht Sergiu Mocan ning paari aasta eest Venemaalt välja saadetud noor ajakirjanik ja antikommunistliku liikumise juht Natalia Morar.