ELi liidrid väljusid tippkohtumiselt rahulolevalt ja tulemusteta

Suurbritannia, Saksamaa, Hollandi ja Eesti valitsusjuhid (vasakult) David Cameron, Angela Merkel, Mark Rutte (seljaga) ja Andrus Ansip Brüsselis ülemkogul. Foto: Reuters/ScanPix

Eile täiesti mõistlikul õhtutunnil Brüsselis lõppenud Euroopa Ülemkogu ei täitnud nende skeptikute ootusi, kes ennustasid vähemalt tänaseni või koguni pühapäevani venivaid kõnelusi. Samuti ei saanud ta mullu detsembris peetud kohtumise sarnast resultaati, kus ülejäänud seltskond euroskeptiliselt jonninud Briti peaministri lihtsalt uudse liigutusega kõrvale lükkas. See kogunemine sai otsa ilma igasuguste käegakatsutavate tulemusteta, kuid asjaosaliste sõnul läks päris hästi.

Peaminister Andrus Ansip ütles Postimehele, et tuli Brüsselisse märksa halvemate ootustega ja lahkub paremas tujus. «Mingit väga suurt pinget õhus polnud,» väitis ta. «Jah, tulemust me ei saavutanud, aga me oleme sellele märksa lähemal kui kaks päeva tagasi.»

Ansipi sõnul on ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy teinud väga head tööd ning üleeile õhtul lauale pandud ELi aastate 2014-2020 finantsraamistiku mustand on Eesti valitsusjuhi hinnangul hea alus edaspidi kokkulepete saavutamiseks.

Peaminister rõhutas positiivse resultaadina ka seda, et praeguse seisuga on lootust jõuda kokkuleppele kõigi 27 liikme vahel, nende seas siis ka Suurbritanniaga. «Enne spekuleeriti selle üle, et kõigi vahel kompromissi saavutada pole võimalik – neid, kelle vahel sõlmitakse poliitiline kokkulepe, on 26 või veelgi vähem,» nentis ta.

«Need eelarvekõnelused on nii keerukad, et nende jaoks lähebki tavaliselt vaja kaht katset,» teatas Herman Van Rompuy.

Tänu pikale peaministriajale on Ansip näinud ka eelmise finantsraamistiku tegemist. «Seitse aastat tagasi oli see tüllimineku ülemkogu juuni ülemkogu Luksemburgi eesistumise ajal,» meenutas ta. «Me lootsime saavutada kokkuleppe, kuid ei saavutanud vaatamata sellele, et pingutasime päris tublisti. Praegu olid ootused palju tagasihoidlikumad, kuid me oleme enamjaolt sama kaugel kui möödunud eelarve puhul 2005. aasta juunis. Siit kokkuleppeta välja tulles oli õhkkond märksa parem kui toona.»

Lisaks praeguse õhkkonna eelmise korra omast paremaks tunnistamisele avaldas Ansip rahulolu selle üle, kuidas paistavad Eesti perspektiivid. «Jah, me ei ole saavutanud kõike, mida me oleme taotlenud, aga ma pean suureks eduks, et kõigis meie jaoks olulistes küsimustes on vähemalt osaliselt juba vastu tuldud,» sõnas ta.

«Põllumajanduse otsetoetuste küsimuses on Rompuy viimases ettepanekus ette nähtud Eesti põllumeestele otsetoetuste taseme ühtlustamine Rumeenia põllumeestega 2020. aastaks, mis on samm edasi,» alustas Ansip. «Kõikides kõneluste varasemates staadiumites on olnud küll laialdane poliitiline mõistmine ja toetus meie põllumeestele, kuid dokumentidesse pole see toetus jõudnud. Nüüd on ta dokumentides olemas, aga meie jaoks on endiselt küsimus, millises tempos Rumeenia tasemeni meie otsetoetuste määr tõuseb.»

Ansipi sõnul on positiivne olukord ka ühtekuuluvusraha rindel, kus üldist eurofondide saamise maksimumpiiri on alandatud 2,35 protsendini vastava riigi rahvatulust, kuid endale 2,9 protsendilist piiri taotlenud Balti riigid on saanud praegu pakkumise 2,59 protsenti.

«Rahaliselt on see meie jaoks märksa suurem kui ühtse põllumajanduspoliitika otsetoetuste summa,» tõdes Ansip. «Kui põllumajandustoetuste puhul räägime me laias laastus 120 miljonist eurost, siis ühtekuuluvuspoliitika puhul 350 miljonist eurost.»

Peaministri väitel on Eestile soodsamas suunas arenenud ka Euroopa ühendamise rahastu teema. «Enne seda ülemkogu oli väga palju neid, kes tahtsid seda märkimisväärselt kärpida,» rääkis ta. «Viimases Rompuy eelarvekavas ongi Euroopa ühendamise rahastule ette nähtud märkimisväärne kärpimine, kuid ühtekuuluvuspoliitika riikide puhul kärbet ei rakendata. Seega on meil endiselt lootus, et Rail Baltica, Baltic Connector ja LNG terminal saavad rahastatud Euroopa ühendamise rahastust.»

Enam-vähem samasuguste sõnadega nagu Ansip kirjeldas toimunut ka Van Rompuy oma pressikonverentsil. Tema sõnul pole mingit mõtet olukorda üle dramatiseerida. «Need eelarvekõnelused on nii keerukad, et nende jaoks lähebki tavaliselt vaja kaht katset,» teatas ta.

Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika kõneisik Shirin Wheeler tunnistas aga eile enne ülemkogu lõppu antud intervjuus Postimehele, et igasugusel venitamisel eelarveperspektiivi paikasaamisega võib olla kaunis negatiivne mõju erinevatele ELi rahastatud projektidele.

«Me tõesti loodame, et liikmesriigid annavad endast parima kokkuleppele jõudmiseks,» sõnas Wheeler. «Mitte muidugi iga hinna eest, aga põhimõtteliselt tekitatakse vastasel juhul ühe aasta kaotamise oht. See tähendab, et investeeringud satuvad ohtu ning projektide käimasaamiseks läheb üks lisaaasta ja programmid käivituvad selle võrra hiljem.»

Wheeler meenutas negatiivse näitena just 2005. aastal liikmesmaade erimeelsuste tõttu tuliselt pikale veninud finantsperspektiivi kõnelusi. «Riikidel tekkis raha kasutamisega raskusi, sest nad alustasid hiljem,» kirjeldas ta. «Kui sa kavandad seitsmeaastast eelarvet, mis põhineb ideel usaldusväärsest, hästi organiseeritud ja fokuseeritud investeeringust ning kui sa kaotad aasta, mõjutab see inimesi ja projekte, mis võiksid majanduskasvu ja töökohti pakkuda.»