/nginx/o/2018/08/24/11310799t1h4f39.jpg)
/nginx/o/2009/04/10/161511t1h7746.jpg)
Türkmenistan süüdistas neljapäeval Moskvat gaasijuhtme plahvatuses, mis peatas täielikult maagaasi tarned Usbekistani ja Kasahstani kaudu Venemaale.
Türkmenistan süüdistab Venemaad gaasijuhtme plahvatuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ebadiplomaatilise avaldusega esinenud Türkmenistani välisministeeriumi hinnangul on Vene gaasimonopol Gazprom käitunud «vastutustundetult» neilt gaasitarnete sisseveo järsu vähendamisega seoses.
Ministeerium ütles avalduses, et Gazprom vähendas 8. aprillil märkimisväärselt gaasitarneid, sellest Ašgabati eelnevalt teavitamata. Tavatult karmisõnalise süüdistuse kohaselt on riikliku Gazpromi selline käitumine «pahatahtlik ja vastutustundetu, sest seadis ohtu inimelud ja tervise ning võib viia ennustamatute ökoloogiliste tagajärgedeni».
Gazprom keeldus süüdistustele vastamast, samas kahtlevad analüütikud, et madal gaasisurve juhtmetes võis plahvatuse põhjustada.
Gazpromi juht Aleksei Miller ei maininud päeval Kasahstani kaubanduspealinnas Almatõs peetud pressikonverentsil õnnetust, ent rõhutas riikidevahelise koostöö tähtsust. «(Türkmenistan) on gaasisektoris meie strateegiline partner, kellega meid seob aastatepikkune viljakas koostöö,» sõnas ta. Analüütikud näevad avalduses sammu vältida ähvardavat vastasseisu.
Milleri sõnul luuakse niinimetatud Kaspia juhtme osana mitmeid uusi gaasitarnekomplekse, et suurendada Türkmenistani gaasi jõudmine Usbekistani ja Kasahstani kaudu Venemaale.
Türkmenistan on Kesk-Aasia suurim gaasitootja, müües Gazpromile aastas 50 miljardit kuupmeetrit maagaasi. Analüütikute sõnul saab Gazprom gaasiimpordi seiskumisest kasu ajal, mil Euroopa gaasinõudlus on märgatavalt vähenenud.
Ida-Euroopa gaasianalüüsi mõttekoja esindaja Mihhail Kortšemkini sõnul on vähetõenäoline, et plahvatuse võis põhjustada gaasitarnete vähenemisest tingitud madal rõhk. Sama hinnangut on toetanud ka Euroopa gaasivõrgu operaatori insenerid.
«Juhtmed ei plahvata madala surve tõttu. Jaanuaris katkestas Venemaa täielikult tarned Ukrainasse, ent plahvatusi ei juhtunud,» ütles ta.
«Gazpromil ei ole vaja Türkmenistani gaasi, sest viimase taasväljavedu kärpis Gazpromi kasumeid, samal ajal kui enda gaas toodab kasumit 60-70 protsenti,» sõnas Kortšemkin samas ja lisas, et Türkmenistanist tulnud tarnete peatumise tõttu on Gazpromil võimalik müüa iga päev oma varudest lisaks 200 miljonit kuupmeetrit gaasi.
«Gazpromi jaoks on need head uudised,» tõdes ta.
Kasahstani gaasitööstuse allika hinnangul võivad gaasijuhtme parandustööd võtta aega kuni kolm päeva.
Konsultatsioonifirma Wood Mackenzie juhtivanalüütiku Noel Tomnay sõnul sõltub vahejuhtumi mõju ulatus Kesk-Aasiale ja Venemaale sellest, millal tarned taastuvad.
Tavatingimustes ei suuda Gazprom ainuüksi oma varudest rahuldada võetud ekspordikohustusi ja kodutarbimise nõudlust ilma Türkmenistani gaasita, ent praegu on Venemaa jaoks langenud olulisel määral nii Euroopa kui siseriiklik nõudlustase.
Kolmapäeva õhtul aset leidnud plahvatus oli teine sarnane vahejuhtum aprillis endise Nõukogude Liidu territooriumil. 1. aprillil toimunud gaasijuhtme plahvatus Moldovas vähendas märgatavalt Vene gaasi eksporti Rumeeniasse, Bulgaariasse ja Türki.