/nginx/o/2009/04/11/161916t1h80fa.jpg)
Moldova konstitutsioonikohus lükkas allikate sõnul edasi laupäevaks kavandatud istungi, kus pidi arutatama valimistel antud häälte ülelugemist, nagu palus riigi kommunistist president Vladimir Voronin.
Moldova konstitutsioonikohus lükkas istungi edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Protseduurireeglite kohaselt võib konstitutsioonikohus riigipea pöördumist arutada pärast seda, kui keskvalimiskomisjonist on laekunud valimiste lõplik protokoll.
Interfaxi andmeil esitab valimiskomisjon selle dokumendi kohtule aga alles pühapäeval, sellega seoses lükatakse pühapäevale või esmaspäevale ka konstitutsioonikohtu istung.
Laupäeva õhtul saadud värske info kohaselt on keskvalimiskomisjon tulemused siiski juba kinnitanud ja saatnud protokolli konstitutsioonikohtule. Millal viimane istungi peab, pole teada.
Konstitutsioonikohus arutab oma istungil ka opositsiooni nõudmist pikendada kuni kümne päevani valimisnimekirjade kontrollimise tähtaega.
Moldova eelmise nädalavahetuse valimiste tulemused põhjustasid sel nädalal vägivaldseid meeleavaldusi. Opositsiooniparteid korraldavad pühapäeval juba uue meeleavalduse, et nüüd protestida meelevaldsete vahistamiste ja protestijate väärkohtlemise vastu.
Kohtu üheksast kohtunikust kaheksa on määranud ametisse Voronin ning tõenäoliselt toetab kohus tema palvet. Valimisametnike sõnul võitsid ligi 50 protsenti häältest kommunistid, kes soovivad läänega paremaid sidemeid, kuid ka häid suhteid Moskvaga.
Seniste tulemuste kinnitamine annab kommunistidele 101-kohalises parlamendis 60 kohta, mis on ühe koha võrra vähem kui on vajalik uue presidendi valimiseks.
Euroopa Liidu välisasjade volinik Benita Ferrero-Waldner häälte ülelugemise küsimuses saavutatud «konsensust» ning kutsus «kõiki osapooli konstruktiivsesse dialoogi» astuma.
Kolm parlamenti pääsenud opositsioonierakonda nõuavad samas uusi valimisi ja nimetavad kavandatavat häälte ülelugemist pettemanöövriks, et juhtida tähelepanu kõrvale massiliselt valimisnimekirjade võltsimiselt.
Voronin ei saa ise kolmandat ametiaega president olla, kuid ta on öelnud, et soovib jääda mõjukale kohale. Presidendina on ta viimasel ajal Moskvale lähenenud ja kiitnud Kremli katseid lahendada pea kahe aastakümne vanune konflikt Moldova separatistlikus piirkonnas Transnistrias.
Euroopa Liidu välispoliitika juht Javier Solana teatas pärast Voroniniga peetud telefonivestlust, et Brüssel toetab Moldova püüdeid tihendada sidemeid ELiga.
End vägivallast distantseerida püüdnud opositsioonierakonnad kavatsevad kohtuda laupäeva õhtul lääne suursaadikutega ja on pühapäevaks uue meeleavalduse kokku kutsunud.
«Nõuame, et kommunistlikud ametivõimud lõpetaksid otsekohe terroriteod laste ja noorukite vastu, vabastaksid kinnipeetud ja viiksid läbi normaalsed juriidilised protseduurid,» ütlesid nad.
ELi, Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni kutsuti valimiste ja protestide osas uurimist korraldama. Moldova võimude ametlikel andmeil on vahistatud ligi 200 inimest.
Liberaaldemokraatide juht Vlad Filati sõnul hoitakse mitmeid inimesi kinni suhtlemisvõimaluseta ja osasid on pekstud.
Rumeenia, mille suursaadik eelmisel nädalal riigist välja saadeti, on nõudnud, et Chisnau avaldaks vahistatute täpse arvu ja lubaks ajakirjanikel vabalt riiki tulla.
Moldova oli varem Rumeenia osa ning riikidel on ühine keele- ja kultuuripärand, ent samas on Moldoval keerulisest ajaloost tingituna ka Venemaaga pikaajalised sidemed.