/nginx/o/2009/04/12/162164t1h030f.jpg)
Moldova opositsioon tõi täna pealinnas Chişinăus taas tänavatele tuhanded meeleavaldajad, kes mõistavad hukka kommunistliku presidendi Vladimir Voronini väidetavalt diktaatorlikku juhtimist, mille vastu puhkesid vägivaldsed protestid juba nädala alguses.
Demonstrandid tulid massina peamise valitsushoone juurde, kus peeti ägedaid valitsusvastaseid kõnesid ning hüüti loosungeid demokraatia poolt ja kommunistide vastu. Politsei on samuti suurte jõududega ümbruskonnas, kuid hoiab esialgu madalat profiili. Õhkkond püsib siiski võrdlemisi vaoshoituna, vahendas AFP.
Interfax teatas hiljem, et kaks ja pool tundi väldanud miiting lõppeski rahulikult ning selle lõpus võeti vastu resolutsioon, kus tehti rahutustes vastutavaks president Vladimir Voronin, parlamendispiiker Marian Lupu ja peaminister Zinaida Greceanii.
Meeleavaldajaid oli kokku umbes 10 000 ringis, suurem osa neist paistsid olevat opositsiooniparteide vanemad liikmed, sest noori väga palju enam näha ei olnud. Opositsioon peab selle põhjuseks rohkeid arreteerimisi viimastel päevadel.
Internetis on levitatud ka teateid, et politsei kontrollib pealinna sisenevaid busse, mis toovad kohale uusi meeleavaldajaid. Nädala alguse korratuste käigus vahistati võimude teatel paarsada isikut, samas kui kümned inimesed said vigastada, nende seas ka paljud politseinikud.
Laupäeval avaldas siseministeerium rahutustes kinnipeetute nimekirja ning tõrjus süüdistusi juhtunu nende peksmisest ja piinamisest või juhtunu kinnimätsimisest. 15 päevaks otsustati vahistada 129 isikut, 166 isikut saavad kriminaalsüüdistuse vandalismis rüüstamises ja varguses parlamendi- ja presidendihoonetes, veel 15 aga süüdistatakse korratuste organiseerimises.
Liberaalse Partei liider ja pealinna meeri kohuseid täitev Dorin Chirtoacă süüdistas nädala alguse vägivalla orkestreerimises Voronini klikki. «Kui ta küsib, kes korraldas rahutused, siis peaks ta peeglisse vaatama, sest see oli tema ise, kes need korraldas,» teatas linnapea.
Moldovas algasid vägivallani viinud meeleavaldused pärast seda, kui nädala eest toimunud parlamendivalimistel võttis taas kindla võidu Kommunistlik Partei, mis on võimul olnud viimased kaheksa aastat. Uus parlament peab riigile valima ka uue presidendi, kelleks Voronin enam tagasi kandideerida ei saa.
Keskvalimiskomisjon kinnitas nädala lõpuks ka valimistulemused, mille ülelugemiseks on praegune riigipea juba konstitutsioonikohtule avalduse teinud väidetavalt selleks, et opositsiooni lepitada ja nende nõudmisele vastu tulla.
Kommunistide võimu vastu protesteerivad jõud teatasid aga juba varem, et probleemid ei ole seotud mitte häältelugemise, vaid hoopis valijanimekirjadega, kuhu on nende teada lisatud muu hulgas ka surnud inimesi.
Keskvalimiskomisjoni kuulunud kolm opositsiooni esindajat leidsid, et hääletamisel esines «raskeid rikkumisi» ning see arvamus edastati Interfaxi teatel ka konstitutsioonikohtule.