ÜRO toetas ülekaalukalt Palestiina staatuse tõstmist

Palestiina lipp ja sõrmed võidumärgis - olukord eile New Yorgi peaassamblee istungil pärast Palestiina staatuse tõstmist, keskel Palestiina president Mahmoud Abbas. Foto: SCANPIX

ÜRO peaassamblee kiitis eile ülekaaluka häälteenamusega heaks Palestiina staatuse tõstmise mitteliikmest vaatlejariigiks.

Resolutsiooni poolt hääletas 138 ja vastu üheksa riiki, 41 riiki jäid erapooletuks.

Sammu taunisid ägedalt USA ja Iisrael. Peale nende andsid vastuhääle ainsa Euroopa Liidu liikmena Tšehhi, Kanada, Panama ja neli Okeaania saareriiki -- Belau, Marshalli saared, Mikroneesia ja Nauru.

Euroopa Liidu riigid hääletasid enamasti resolutsiooni poolt, erapooletuks jäid Saksamaa, Suurbritannia ja ka Baltimaad, sealhulgas Eesti.

Palestiina president Mahmoud Abbas nimetas hääletusele eelnenud 22-minutilises kõnes resolutsiooni vastuvõtmist kahe riigi lahenduse viimaseks võimaluseks. Ta palus Palestiina riigile sünnitunnistust, öeldes, et palestiinlased ei lepi vähemaga kui iseseisva Palestiina riigiga, mille pealinnaks on Ida-Jeruusalemm.

Iisraeli suursaadik ÜROs Ron Prosor nimetas oma sõnavõtus resolutsiooni ühekülgseks ja rahuprotsessi pärssivaks.

Abbas embas pärast hääletust oma välisministrit, saalis kõlas aplaus ning palestiinlaste aladel Jordani Läänekaldal ja Gaza sektoris vallandus rõõmupidu.

Vatikaniga sama staatuse saamine avab Palestiinale juurdepääsu mitmele ÜRO allorganisatsioonile ning ka Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule (ICC). Just viimane väljavaade valmistab Iisraelile muret.

Palestiina saadikud on öelnud, et president Mahmoud Abbas ei tõtta kohtu liikmeks astuma, kuid võib seda teha siis, kui Iisrael ei muuda oma poliitikat juudiasunduste ja teiste probleemide suhtes.

USA suursaadiku ÜROs Susan Rice'i sõnul püstitab hääletus rahuprotsessile järjekordsed tõkked. Ta lisas, et palestiinlaste ja Iisraeli leppimiseni viivad vaid kahe poole otsekõnelused.

Läbirääkimised katkesid 2010. aasta septembris, kui Iisrael keeldus pikendamast juudiasunduste ehitustöödele kehtestatud moratooriumi.

Suurbritannia lubas toetada püüdlusi rahulepet saavutada, resolutsiooni poolt hääletanud Prantsusmaa kutsus Iisraeli ja palestiinlasi läbirääkimisi tingimusteta ja niipea kui võimalik taasalustama.

Türgi välisminister Ahmet Davutoğlu pidas hääletust rahuläbirääkimiste võimalikuks katalüsaatoriks.

Ajalooline peaassamblee kohtumine tähistas ka 65 aasta möödumist ÜRO resolutsioonist Palestiina alade kaheks riigiks jagamise kohta, mis maailmaorganisatsiooni peasekretäri Ban Ki-mooni sõnul on endiselt traagiliselt täitmata.

Iisrael kontrollib endiselt Läänekallast, Ida-Jeruusalemma ja Gaza piiri. Palestiinlaste juhtkond on lõhenenud, puuduvad ühtsed relvajõud või politsei.