ÜRO erisaadik: Kreekas lõksus olevad migrandid elavad kohutavates tingimustes

Politseinik ja ebaseaduslikult riigis viibimises kahtlustatavad vahistatud inimesed eelmisel kuul Kreeka pealinnas Ateenas. Foto: SCANPIX

ÜRO migrantide õiguste erisaadik sõnas, et Euroopa Liidu riigid peaksid rohkem abistama Kreekas lõksusolevaid põgenikke, ka juhtis ta tähelepanu kinnipidamiskeskustes valitsevatele kohutavatele tingimustele.

«28 inimest hoitakse üheks väikses ruumis. Betoonpaneelid vooditeks. Tualetid on räpased. Pole kunstvalgust. Need on šokeerivad paigad,» sõnas ka Tuneesiat, Türgit ja Itaaliat külastanud Francois Crepeau.

Viimase viie aasta majanduslanguse ja karm kärpepoliitika käes vaevlev Kreeka on koduks sadadele tuhandetele registreerimata sisserändajatele ning Aasiast ja Aafrikast pärit põgenikele.

Olukorra tõttu, mil riigiteenused olid kärbete ja koondamiste tõttu kokkukukkumise äärel, otsustasid Kreeka võimud eelmisel aastal tuhanded elamisloata migrandid kokku koguda, et neid seni vahi all hoida, kuni avaneb võimalus nad kodumaale tagasi saata.

ÜRO erisaadik Crepeau külastas Kreekas osana ELi aastapikkusest välispiiride haldamisuuringust  11 kinnipidamiskeskust. Riigis viibis Crepeau üheksa päeva.

Kanada ametniku sõnul nägi ta Ateena politseijaoskonnas trellide taga imikuid, Patrase sadamatunnelis elavaid afgaani lapsi ja Kreeka-Türgi piiri lähedal asuvat ülerahvastatud keskust, kus värskeid migrante võidakse kinni hoida igavesti.

Enamik erisaadiku külastatud kinnipidamisasutusi olid Crepeau sõnul puudulike küttetingimustega, puudu jäi ka soojast veest. Lisaks kaebasid asutuste elanikud kvaliteeditu toidu, seebi- ja teiste hügieenitoodete puuduse ja ka riiete ning tekkide vähesuse üle.

Solidaarsusvajadusele viidates sõnas Crepeau, et Eli liikmed peaksid Kreeka põgenike aitamiseks kahepoolsel tasandil rohkem ette võtma.

Praegusel hetkel pole kellelgi tahet Kreekas lõksusolevaid põgenikke aidata, sõnas Crepeau ja lisas, et ELi liikmesriigid võiksid nii Kreeka, kuid ka Türgi ja Tuneesia, toetamisel suuremat rolli mängida. Ta kutsus ELi üles toetama algatusi parandamaks migrantidele teenuste kättesaadavust, mitte lihtsalt ehitama nende jaoks kinnipidamiskeskusi.

Kreekal puudub ebaseaduslike sisserändajate suhtes ühtne strateegia, sõnas Crepeau.

Lisaks valmistab Crepeau’le sügavat muret ka Kreekas laialt levinud ksenofoobne vägivald ja sisserändajate vastu suunatud rünnakud, milles on väidetavalt osalenud ka korrakaitsjad.

Migrandid kõnelesid mulle rannavalve ja piirivalve vägivaldusest nii kinnipidamislaagrite sees kui ka sellest väljaspool, ütles Crepeau

Enamik ksenofoobseid rünnakuid kirjutatakse neonatsirühmituse Kuldne Koidik arvele, mis varem sel aastal sai Kreeka 300-kohalises parlamendis 18 saadikukohta ja mida hiljutiste arvamusküsitluste kohaselt toetab üle kümne protsendi küsitletuist.

15. detsembril peetakse Kreekas vaikne meeleavaldus rassismi vastu.