USA senati otsus võib ärritada Venemaad

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tapetud Moskva juristi Sergei Magnitski foto.
Tapetud Moskva juristi Sergei Magnitski foto. Foto: SCANPIX

Ühendriikide senaatorid kogunevad täna arutama kava kehtestada advokaat Sergei Magnitski surmaga seotud Vene ametnikele viisa- ja finantssanktsioonid.

Kava, mis näeb ette Magnitski surmaga seotud inimeste varade külmutamist ning neile reisikeelu kehtestamist, kiitis esindajatekoda heaks juba 16. novembril. Kuigi esindajatekoda otsustas tühistada 1974. aastast kahe riigi majandussuhteid takistava kurikuulsa Jackson-Vaniki paranduse, siis sisuliselt asendati see uute piirangutega ehk nn Magnitski seadusega.

Venemaa reageeris otsusele teravalt. Peaminister Dmitri Medvedev nimetas uudisteagentuuri RIA Novosti vahendusel lubamatuks, et üks riik dikteerib teisele oma tahtmisi, leides, et Ühendriigid tegid suure vea. Seejuures lubas Medvedev astuda nii «sümmeetrilisi kui ka asümmeetrilisi vastusamme», täpsustamata siiski milles need seisnevad.

Jõustumiseks vajab seaduseelnõu esmalt senati heakskiitu, arvatakse, et senaatorid kiidavad selle ka heaks. Lõplikuks jõustumiseks peab selle allkirjastama ka president Barack Obama, kes seda ilmselt ka teeb.

USA investeerimisfirma Hermitage Capital advokaat Magnitski suri 2009. aastal 37-aastasena segastel asjaoludel Moskva eeluurimisvanglas. Ta vahistati pärast seda, kui ta paljastas Vene maksu- ja miilitsaametnike hiiglasliku maksupettuse. Süüdistus kuriteos esitati aga talle, mitte väidetavatele toimepanijatele.

Kuigi möödunud kuul möödus Magnitski traagilisest surmast kolm aastat, pole Venemaa siiani süüdlasi vastutusele võtnud ning sellest on kujunenud Vene õiguskaitseorganite korrumpeerituse ja ebaõigluse sümbol.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles