Suurbritanniale kuuluva Põhja-Iirimaa pealinnas Belfastis puhkesid eile vägivaldsed meeleavaldused seadusandjate otsuse tõttu Briti lippu kõigest 17 päeval aastas raekoja hoonel lehvimas hoida.
Belfastis puhkesid vägivaldsed meeleavaldused
8. detsember 2012, 09:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Belfastis on olukord olnud pingeline alates esmaspäevast, kui provintsi seadusandjad otsustasid nende päevade arvu aastas 17-ga piirata, mil Ühendkuningriigi lipp «Union Jacki» raekoja kohal lehvib. Otsus ärritas Suurbritanniaga tihedaid sidemeid hoida soovivaid Põhja-Iiri lojaliste.
Põhja-Iirimaa politsei (PSNI) andmetel sai Belfasti kesklinna läheduses puhkenud kokkupõrgetes vigastada kaheksa politseinikku ja viis meeleavaldajat, kinni on peetud viis inimest.
Kaks autot pandi põlema ja meeleavaldajad loopisid politsei suunas kive, telliskive ja pudeleid, ütlesid pealtnägijad.
«Niisugune käitumine on vastuvõetamatu, need inimesed lõhuvad omaenda kogukondi ning seavad ohtu inimeste elusid,» ütles peakonstaabli abi Will Kerr.
«See vägivald ei saa kesta, ma kutsun poliitikuid ning teisi mõjuvõimsaid inimesi tegema, mis on nende võimuses, et vägivallale piir panna,» lisas Kerr.
Lojalistid on alates esmaspäevasest otsusest mitmel pool Põhja-Iirimaal öiseid meeleavaldusi korraldanud ning üht niisugust kavandatakse laupäevaks Belfasti kesklinna.
Provintsi parlamenti kuuluva Allianssi partei saadikule Naomi Longile tehti reedel tapmisähvardus, sest seadusandja oli kohustuslike lipupäevade arvu vähendamist toetanud.
Suurbritannia lipp võetakse otsuse kohaselt maha esimest korda pärast 1906. aastat, mil linnavalitsuse hoone avati.
Rahutused on langenud Ühendriikide välisministri külaskäigu ajale. Nii Põhja-Iiri katoliiklaste kui ka protestantide kogukond kiitsid eile välisminister Hillary Clintoni teeneid provintsi rahu toomisel.