Leedu-Vene suhetele tuleb teha «reset» ning mineviku asemel tuleks kahepoolses koostöös keskenduda tulevikule, on kirjas Leedu uue valitsuse tegevuskavas, mis tuleb sel nädalal parlamendis arutusele.
Leedu valitsusprogramm: suhetes Venemaaga tuleb teha «reset»
«Leedu-Vene suhetes tuleb teha «reset». Leedu hakkab koostöös Venemaaga tuginema vastastikust usaldust tõstvatele euroopalikele väärtustele, keskendudes mitte minevikule, vaid tulevikule, piirdumata raskesti ellu viidavate tingimustega, mis üksnes segavad vastastikku kasulikku heanaaberlikku läbikäimist,» on öeldud dokumendis.
Tegevuskava järgi tuleb Nõukogude okupatsiooni kahjude hüvitamist viia ellu Venemaaga läbirääkimisi pidades ja vastuvõetavaid lahendusi otsides.
Võimule tulnud vasaktsentristlik koalitsioon kavatseb ka suhetele Poolaga uut kiirendust anda, taastada ja hoogustada dialoogi strateegilistes küsimustes ning lahendada isiku- ja kohanimede kirjapildi küsimus kooskõlas Euroopa Nõukogu vähemusrahvuste raamkonventsiooniga.
Uue valitsuse prioriteetideks välispoliitikas jäävad aktiivsed suhted Põhja-Euroopa ja Balti riikidega.
Uue valitsuse prioriteetideks välispoliitikas jäävad aktiivsed suhted Põhja-Euroopa ja Balti riikidega, partnerlust USA ja NATOga on nimetatud rahvusliku julgeoleku peamiseks garantiiks.
Sotsiaaldemokraat Algirdas Butkevičiuse valitsus lubab toetada Valgevene integreerimist Euroopa struktuuridesse proportsionaalselt Minski püüetega läheneda Euroopa demokraatiastandarditele.
Samuti rõhutavad uued võimud, et Leedu vajab tugevat, solidaarset, konkurentsivõimelist ja ühtsete seisukohtadega Euroopa Liitu.
«Me vastustame Euroopa Liitu rikastest riikidest koosneva tuumiku ja vaese perifeeriaga,» seisab tegevuskavas.
Valitsuse tegevuskava peaks saama parlamendi heakskiidu sel nädalal, misjärel saab uus valitsus volitused ja võtab võimu üle neli aastat ametis olnud Andrius Kubiliuse paremtsentristlikult kabinetilt.