:format(webp)/nginx/o/2010/05/07/363269t1h72ea.jpg)
Poolteist nädalat tagasi andis ÜRO peaassamblee Palestiina omavalitsusele rahvusvahelises süsteemis senisest kõrgema staatuse, Eesti suursaadik ÜROs Margus Kolga ütles aga, et tegelikult ei muutnud asjad riigi jaoks kuigi palju.
Kolga: Palestiina staatus tegelikult eriti ei muutunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meeleolud olid üheltpoolt rõõmsad, aga teiseltpoolt natukene nukrad,» märkis Kolga, kes oli maailmaorganisatsiooni saalis, kui palestiinlaste staatuse üle hääletati, kuid seda, kas rahuprotsess nüüd pidurdub, ei tea Kolga sõnul tõsiselt keegi, seda näitavad järgmised kaks-kolm-neli kuud, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Välisilm».
«Kindlasti on neid, kes pidasid oluliseks rahuprotsessi jätkumist, jätkumise vajalikkust, ja olid mõneti kahtlevad, seepärast, et praegusel hetkel ei ole ehk tõesti aeg teha selliseid sümboolseid samme, pigem tuleks leida juba õhkõrn ja kaduma minev ühisosa kahe riigi vahel,» ütles Kolga.
Enamik ÜRO liikmesriike hääletas palestiinlaste staatuse muutmise poolt, Eesti jäi erapooletuks, Kolga sõnul palestiinlaste staatuses suurt muudatust tegelikult ei toimunud, ÜROs on nad nüüd mitteliikmesriigist vaatlejariik.
«See tähendab, et me nimetame nüüd Palestiinat ÜRO raames teisiti kui varem, samas see nime muutus olulisi uusi õigusi Palestiinale juurde ei andnud, pigem oli see moraalse toetuse sümboolne samm,» selgitas Kolga.